neljapäev, 1. jaanuar 2026

B.3.2. Õppijate toetamine

1.Õppijate tundmaõppimine - õpib tundma igat õppijat ja õppijate rühma, sh nende eripärasid, ja toetab selles kolleege. Kujundab meetodeid õppijate eripära väljaselgitamiseks ning arvestamiseks oma organisatsiooni tasandil. riigi või piirkonna tasandil.

Pööran teadlikult tähelepanu sellele, et õppida tundma iga õppijat ja klassi kui tervikut, arvestades nende individuaalseid eripärasid. Toetan ka kolleege õppijakesksete lahenduste leidmisel ning jagan oma kogemusi, kuidas õppijate vajadusi märgata ja nendega arvestada.

Olen kujundanud ja kasutan meetodeid, mis aitavad õppijate eripära märgata, kirja panna ja õppetöös arvesse võtta nii kooli sees kui ka koostöös tugivõrgustikega.

Näide 1. Õppija individuaalne tundmaõppimine ja toe kavandamine

Kasutan õppijate tundmaõppimiseks mitmekesiseid allikaid: aineõpetajate vaatlused ainetundides, arenguvestlused, eKooli arengukaardid ning koostöö lapsevanemate ja teiste tugispetsialistidega. HEV-koordinaatorina koondan infot süstemaatiliselt ja aitan õpetajatel tõlgendada õppija vajadusi (nt õpimotivatsioon, tempo, sotsiaalsed oskused), et kujundada sobivad õppemeetodid ja kohandused.

https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQCcHWSZ0IVSR56SlIp8kCrIARgztbRjWfPt-4nFFl5nEzY?e=XDOpeN

Tulemus: õppija saab järjepidevat, kokkulepetel põhinevat tuge ning õpetajatel on ühtne arusaam õppija vajadustest.

Näide 2. Õppijate rühma eripära arvestamine õppetöös

Klassid on igal õppeaastal erinevad, mistõttu kohandan oma tunnimaterjale ja õppetegevusi vastavalt konkreetse klassi koosseisule, õpivajadustele ja arengutasemele, et tagada  jõukohane õppimine. Analüüsin klassi kui rühma dünaamikat (õpistiilid, koostöövalmidus, õppimise tempo, sotsiaalne õhkkond) ning kohandan vastavalt õppemeetodeid: projektõpe, valikuvõimalustega ülesanded, paaris- ja rühmatöö, diferentseeritud juhised. Jagan kolleegidega praktilisi näiteid, kuidas sama teemat õpetada eri tasemetele ja vajadustele vastavalt.

Näiteks juhendasin koos Mairo Sepaga õpilasi noorte ideekonkursil „Make It New“, kus arvestasime teadlikult iga õppija tugevuste, huvide ja rollivalmidusega. Õpilased said panustada neile sobival viisil (idee loomine, esitlemine, praktiline teostus), mis toetas nende enesekindlust ja kaasatust. Selline lähenemine võimaldas õppijate eripärasid paremini märgata ja arvestada ning viis piirkondlikul konkursil tunnustatud tulemuseni- toote disaini eripreemia. Toodet tuli esitleda ligi sajapealise publiku ees ning valminud riiul-põrandalamp kaunistab tänaseni koolimaja, olles nähtavaks ja praktiliseks tulemuseks õpilaste tööst.


Foto: Auhinnatud riiul- põrandalamp.

Heaks näiteks õppijate rühma eripära arvestamisest oli minu juhendatud Kooliruumi projektides osalemine. Tegemist oli üle-eestilise uurimusliku ja mängulise loovtööprojektiga, kus õpilased kasutasid teaduse ja disaini meetodeid, et uurida tänast koolikeskkonda ja luua visioon tulevikukoolist. Projekt võimaldas diferentseerida ülesandeid vastavalt rühma liikmete tugevustele (nt analüüs, loovus, esinemine), ning iga ülesanne sai professionaalset tagasisidet oma ala spetsialistidelt ning võrdleva ülevaate teiste koolide rühmade lahendustest, mis toetas õppijate arengut ja enesehindamisoskust.

Projekt kestis ligikaudu viis kuud ja hõlmas kaheksat uurimis- ja loovülesannet, mille käigus analüüsisid õpilased oma kooliruumi ning pakkusid välja ideid selle arendamiseks. Projekti lõpus tutvustasid õpilased oma ideid  kooli juhtkonnale ja ühisel kohtumisel KUMUs  teiste koolide projektis osalejatega.

Tööd korraldades jagasin klassi teadlikult rühmadeks, arvestades õppijate erinevaid tugevusi, töötempot ja huvisid. Igas rühmas sai iga õpilane panustada talle sobival viisil – näiteks uurija, ideede genereerija, visuaali looja, esitleja või kirjaliku kokkuvõtte koostajana. Samal ajal rõhutasin ühist vastutust, kokkulepetest kinnipidamist ja koostööd, et kogu rühm liiguks ühise eesmärgi suunas.

Selline töökorraldus toetas koostööd, arvestab iga õppija võimaluste ja panusega ning aitas luua turvalise ja kaasava õpikeskkonna, kus igaühe tugevused saavad esile tulla.

Tõend. Kooliruumi projektist saab lugeda https://www.arhitektuurikool.ee/oppevara/kooliruum/ ja foto sealt 


  Foto. Loovtöö käigus loodud puhkenurk.


Tulemus: Projektis suurenes õppijate kaasatus ja vastutustunne, rühmatöös paranes koostöö ning õpilased kogesid, et nende individuaalne panus on oluline ühise tulemuse saavutamisel. Samal ajal said nad ülevaate ka teiste Eesti koolide eakaaslaste ideedest ja lahendustest, mis avardas nende vaadet ja toetas võrdlevat enesehindamist

Näide 3. Kolleegide toetamine ja ühtsete praktikate kujundamine

Toetan kolleege õppijate eripärade märkamisel ja arvestamisel, viies läbi arutelusid ning jagades lihtsaid töövahendeid (nt vaatluse märksõnade loendid, arengukaardi täitmise juhised, kokkulepped info liikumiseks). Osalen koolisiseste protsesside kujundamises, et õppijate vajadused oleksid nähtavad ja arvestatud kõigis ainetes.
Tulemus: Koolis on kujunenud ühtsem lähenemine õppijate tundmaõppimisele ja toe planeerimisele.

Meetodid õppijate eripära väljaselgitamiseks ja arvestamiseks (kooli / piirkonna tasandil)


2.Suhete loomine, keskkonna kujundamine ja õppijatest hoolimine - loob õppijatega head suhted ja toetab selles kolleege. Kujundab õppimiseks turvalise ja kaasava keskkonna, milles hoolitakse iga õppija arengust, ning toetab selles kolleege ja töötab välja meetodeid keskkonna kujundamiseks riigi või piirkonna tasandil.

2.1. Suhete loomine, keskkonna kujundamine ja õppijatest hoolimine

Loon õppijatega usalduslikud ja toetavad suhted ning hoolitsen selle eest, et klassis oleks turvaline ja kaasav õpikeskkond. Samu põhimõtteid järgin ka koostöös kolleegidega – toetan ja juhendan neid ning panustan selliste ühiste praktikate kujundamisse, mis toetavad õppija heaolu ja arengut nii kooli kui ka koostöövõrgustike tasandil.

Näide 1. Usaldusliku suhte loomine õppijaga ja toetav sekkumine

HEV-koordinaatori ja aineõpetajana märkan varakult õppijate heaolu ja käitumise muutusi ning reageerin neile õigeaegselt. Olen kooli tugimeeskonnas ainus liige, kes annab igapäevaselt tunde 5.–9. klassi õpilastele, puutun õppijatega kokku ka tavapärases õppetöös. See annab mulle võimaluse näha õppijaid erinevates olukordades, märgata muutusi nende käitumises, motivatsioonis ja toimetulekus ning sekkuda varakult.

Näiteks ühe õppija puhul, kellel ilmnes õpimotivatsiooni langus ja käitumisraskusi, vestlesin temaga individuaalselt, seadsime koos selged ja jõukohased eesmärgid. Individuaalsete vestluste kohta teen lühikese sissekande ka eKooli märkmete alla, et lapsevanem oleks toimunuga kursis. Selle praktika algatasin teadlikult pärast varasemat juhtumit, kus lapsevanem ei olnud teadlik klassijuhataja ja sotsiaalpedagoogi vestlustest oma lapsega. Minu ettepanekul kokkulepitud ja juurutatud lahendus on suurendanud läbipaistvust, tugevdanud kodu ja kooli vahelist usaldust ning ennetanud edasisi sarnaseid arusaamatusi.

Rühmavestlusi rakendan olukordades, kus eesmärgiks on klassikliima toetamine ja ühiste probleemide ennetav lahendamine. Näiteks viimati vestlesin eraldi oma klassi tüdrukutega, et tekkinud olukorda rahumeelselt ja toetavalt lahendada. Sellistel juhtudel ei tee ma individuaalseid märkmeid, kuna fookus on turvalise, usaldusliku ja kaasava suhtluskeskkonna loomisel kogu rühma tasandil.

Tulemus: õppijate vastutustunne ja õppetöös osalemine paranes, suhted õpetajatega muutusid rahulikumaks ja koostöisemaks.

Vajadusel kaasan probleemide lahendamisse ka lapsevanemad, kooli tugimeeskonna ning välised spetsialistid, sh valla esindajad ja Rajaleidja spetsialistid, et tagada õppijale terviklik ja järjepidev tugi.

Tõendid:

Näide 2. Turvalise ja kaasava klassikeskkonna kujundamine

Õppetöös loon keskkonna, kus õppija tunneb end väärtustatuna ja julgeb eksida. Kasutan rühmatöid, arutelusid, rollijaotust ja refleksiooni, et toetada erinevate õppijate kaasatust. Jagasin kolleegidega kogemusi, kuidas kujundada klassis ühised kokkulepped ja hoida toetavat õhkkonda.

Tulemus: paranes klassi koostöökultuur, õppijad muutusid aktiivsemaks ja julgemaks oma arvamust avaldama.

Tõendid:

Näide 3. Õppijate tagasisidel põhinev tunnustus

Olen valitud Are Kooli õpilaste lemmikõpetajaks ajal, mil see konkurss koolis toimus. Pean seda eriti väärtuslikuks tunnustuseks, sest see lähtub otseselt õppijate kogemusest ja hinnangust minu igapäevasele õpetajatööle. See näitab, et olen loonud õppijatega usalduslikud ja toetavad suhted ning kujundanud õpikeskkonna, kus õpilased tunnevad end märgatud, kaasatud ja väärtustatuna. Õpilaste tunnustus kinnitab, et minu tööviis toetab nii õppijate heaolu kui ka motivatsiooni õppida ja areneda.

Tõend. 


Näide 4. Are Kooli õpikeskkonna kujundamine

Olen oma juhendatavate loov- ja koostööprojektide kaudu teadlikult panustanud Are Kool füüsilise ja vaimse õpikeskkonna kujundamisse. Koostöös kolleegiga ning sageli ka oma poja abiga on koolimajja ja selle ümbrusse valminud mitmeid püsivaid ja tähenduslikke lahendusi. Nende hulka kuuluvad tänupink koolimaja peasissekäigu ees, puhkenurk koolimaja kolmandal korrusel ning pingid koolibussi ootavatele õpilastele sissepääsu juures. Need lahendused toetavad õpilaste heaolu, loovad turvalise ja hooliva keskkonna ning väärtustavad kooli kogukonnatunnet.

Lisaks olen olnud loovtöö juhendajaks noormehele, kelle töö tulemusena valmis kooli trepikotta püsiv pildigalerii eestlaste jaoks olulistest ajaloolistest sündmustest, mille juurde on lisatud lühikesed selgitavad tekstid. Galerii on kavandatud teadlikult läbikäidavasse ruumi, et õpilased, kes koolimajas liiguvad ja kelle pilk piltidele peatub, saaksid sündmusi märkamise kaudu korduvalt meenutada ja kinnistada. Nii toetab see lahendus igapäevast, loomulikku ajalooõpet ning seob visuaalse keskkonna õppeprotsessiga.

Tõend: Trepigalerii https://youtu.be/ZtXY1sEvkIA

https://arekool-my.sharepoint.com/:p:/g/personal/deivid_saal_are_edu_ee/IQCARr2J-n2LSrcHze1nCamEAcL23KQDPyamYdOH-20_sy8?e=sg5b4N

Näide 5. Kolleegide toetamine ja juhendamine suhete ning keskkonna kujundamisel

Toetan kolleege keerukate õppijasuhete ja olukordade lahendamisel, olles neile mõttekaaslaseks ja toeks. Aitan koos rahulikult juhtumeid lahti mõtestada, leida sobivaid sõnastusi ning keskenduda lahendustele, mis aitavad taastada usaldust. Jagame kogemusi ja praktilisi nippe ning arutleme ühiselt, et kujundada koolis ühtne ja hooliv tegutsemisviis.

Tulemus: kolleegid tunnevad end kindlamalt õppijatega suhtlemisel ning koolis on ühtsem hooliv ja toetav praktika.

Tõendid:


2.2. Meetodid keskkonna kujundamiseks (kooli / piirkonna tasandil)

Meetod 1. Ühtsed suhtlus- ja sekkumispõhimõtted

Osalen koolisiseste kokkulepete kujundamises, et õppijatega suhtlemine oleks järjepidev ja lugupidav.

Olen kasutanud KiVa-tiimi poolt koostatud sekkumiskava klassisiseste konfliktide lahendamisel. Enne ametliku avalduse tegemist olen alati suhelnud lapsevanemaga ja leppinud edasistes sammudes kokku. Mõnel juhul on just lapsevanem ise palunud avalduse esitamist, et olukorda süsteemselt lahendada. Tegemist on olnud õpilaste omavaheliste suhete ja konfliktidega, mille puhul on eesmärk olnud turvalise ja toetava õpikeskkonna taastamine. Olen rahul, see on toiminud. 

Tõendid:


Meetod 2. Tugimeeskonna koostöömudel

Rakendan ja selgitan kolleegidele tugimeeskonna koostöömudelit (klassijuhataja – aineõpetaja – tugispetsialist – lapsevanem).

Tõendid:

  • tugimeeskonna koosoleku protokoll https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQCqiBkOmauxSLMG4Vmi8ZJiAVJk4KO7JqrUbkJRMnNnYA4?e=HkQqWF 

  • koostöö väliste spetsialistidega (anonüümsed viited) Koostöös lastekaitse spetsialistiga toetasime tütarlast koolitõrksusest ülesaamisel. Alljärgnev väljavõte kirjavahetusest kajastab eelnevalt kokku lepitud tegevusplaani ning edasisi kokkuleppeid, mille alusel jätkasime õppija toetamist.https://arekool-my.sharepoint.com/:i:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQAoMiTMi8JCTb1Csz-3Jn0lAVaPfbE7SuI8_b36oIwX4z4?e=TtVq2I

  • Juhtumi kirjeldus

    Tegemist on IV eriklassi noormehega, kellel oli eelnevalt ligi kolm aastat väga vähene või puuduv kooliskäimine. Probleemi lahendamiseks toimusid mitmed ümarlauad koos lapsevanema, lastekaitsetöötaja ja kooli tugispetsialistidega. Käesoleval õppeaastal alustas õpilane õppimist eriklassis ning talle rakendati individuaalne õppekava ja personaalne õppekorraldus.

    Kuna koolis ei ole eripedagoogi, kasutame õpilase toetamisel väliseid spetsialiste. Regulaarsel koostöökohtumisel vaatasime ühiselt üle, kuidas õpilase kohanemine ja õppimine on kulgenud, mis on juba paranenud ning milliseid täiendavaid samme on vaja, et toetada tema edasist arengut ja koolipüsivust.

    Viimasel kohtumisel andis eripedagoog Margit Trink konkreetseid ettepanekuid õppekorralduse, motivatsiooni ja igapäevase toe tõhustamiseks, et noormehel tekiks turvaline, jõukohane ja järjepidev õppimiskogemus: 

  1. Põhifookus – õpilase koolis käimas hoidmine.
  2. Rõhk ja tähelepanu sellele, et õpilasel oleks kooli igal päeval meeldiv tulla ja koolis toimetada.
  3. Kuna õpilane kipub 1. tunni ajal veel mitte „ärkvel“ olema, siis muuta esimene tund võimalikult pingevabaks. Näiteks lõimida erinevaid aineid ja tegevusi mänguliselt (ristsõnad?)., lasta õpilasel endal tegevusi valida. NB! kuid seda vaid 1. tunni ajal, selgitades, et vaja siiski kokkulepitud mahus programm läbida.
  4. Proovida koos õpilasega jaotada konkreetsed tegevused/tunnid nädala tunniplaani (õpilasele suurem otsustusõigus, et tunnetaks, et saab  „ise oma elu juhtida“). Samas teatud tunnid, mille aega on keeruline muuta (näiteks mis sõltuvad teisest õpilasest või õpetajast), need võiks eelnevalt tunniplaanis „lukustada“.
  5. Õpetaja Ülle ja abiõpetaja Pille räägivad omavahel läbi, kas on mõni tund, mida õpilane nii väga ei soosi ja siis proovida n 3 nädalat (teatud kindla perioodi), et seda 1 tundi nädalas annab Pille. Siis analüüsida, kuidas see töötab. NB! seda tundi ei kuva õpilasele kui tema soovi täitmist vaid juhtkond on otsustanud ja seda esilagu konkreetseks perioodiks!
  6. Kasutada ka LÕK õpikuid- lehelt www.hev.edu.ee
  7. Õpilase haigestumisel panna trükitud töölehed postkasti.
  8. Liigume selles suunas, et kevadperioodil saaks jõudumööda omandada lisaks 4. klassile ka 5. klassi materjali.
  9. Kiita ja tunnustada igal võimalikul juhul, kui asi seda väärt! (et tõsta õpilase liig madalat enesehinnangut ja suurendada usku enesesse).

Meetod 3. Heade praktikate jagamine ja juhendamine

Jagasin oma kogemusi hooliva ja kaasava õpikeskkonna kujundamisest koolisisestel ja võrgustikukohtumistel.

Tõendid:

Kuvatõmmis Tori Põhikooli lehelt.

  • Plaan ja koostöö Vändra Gümnaasiumiga 
JA Eesti talvekoolis kohtusin Silja Enokiga Vändra Gümnaasiumist ning leppisime üldjoontes kokku, et läheme koos Leelo Lusikuga nende kooli tutvustama maailmaharidust ja UNESCO Ühendkoolide praktikaid. Kohtumise eesmärk on jagada kogemusi sellest, kuidas Are Koolis viime läbi maailmanädalaid, kuidas toimib maailmahariduse enesehindamine ning kuidas see toetab kooli eesmärgipärast arendamist ja väärtuspõhist juhtimist.
Vestlusest selgus, et nagu paljudes koolides, on ka Vändras osa õpetajaid, kes veavad arendustegevusi eest, ning osa, kes ei ole veel leidnud oma teemat või rolli. Silja Enoki eesmärk on meie külaskäigu kaudu sütitada ja innustada õpetajaid leidma endale just maailmahariduses tähenduslik ja motiveeriv tegutsemisala.
Külastuse aeg on kokkuleppimisel, kuid eesmärk on luua praktiline ja innustav kohtumine, mis toetab õpetajate professionaalset arengut ning kooli väärtuspõhist ja kestlikku suunda.


3. Õpetamise kavandamine ja õpetamine - kavandab õpetamist pedagoogiliselt asjatundlikult, lähtudes õppekavast. Juhib õppekava arendust. Kohandab õppeprotsessi, lähtudes õppijate vaimsest ja füüsilisest heaolust. Käsitleb õppeprotsessi kui tervikut ning kohandab seda, lähtudes õppijate vanusest, võimetest, vajadustest ning vaimsest ja füüsilisest heaolust, rakendab tervist hoidvaid tegevusi, sh aktiivseid ja liikumisega lõimitud õppetegevusi, sirutus- ja liikumispause, ning toetab eelnevas kolleege. Arendab õpetamise meetodeid, pakub piirkonna või riigi tasandil kolleegidele sobivaid metoodikaid ja jagab kogemusi.

Lähtun õpetamisel mõttest, mille on sõnastanud Jaan Aru – „Tähtis pole see, mida õpetada, vaid kuidas õpetada.“ Viimase viis õppeaastat olen õpetanud ajalugu ja ühiskonnaõpetust paaristundidena, mis võimaldab teemasid käsitleda süvenenumalt, kasutada mitmekesiseid aktiivõppe metoodikaid ning vähendada õppijate koormust. Uue teema alustuseks kaardistan eelteadmisi arutelu või küsitluse abil ning kasutan sageli sissejuhatusena visuaalseid materjale (fotod, lühivideod), et tekitada huvi ja seostada ainesisu päriseluga. Selline lähenemine toetab õppijakeskset õpet, sügavat mõistmist ja motiveeritud õppimist, kuigi eeldab õpetajalt teadlikku planeerimist ja vastutust.

Näited tunniteema alustuseks: Ühiskonnaõpetuses   vaatame rändeteema alustuseks https://www.youtube.com/watch?v=a6wr9T0AiQU või kodanikuvabadustest rääkides: https://fb.watch/qI5PhowoIk/

Planeerin ja viin õpet läbi läbimõeldult. Arvestan õppijate vanuse, võimete ja vajadustega ning lõimin õppesse liikumist ja aktiivseid töövorme. Kasutan rühma- ja projektitöid, praktilisi ning digitaalseid õpitegevusi, et hoida motivatsiooni ja soodustada koostöist õppimist. Näiteks rakendasid 6. klassi õpilased ühiskonnaõpetuses hädaabi kutsumise ja asukoha määramise oskusi loovalt õuesõppes https://www.112.ee/et/juhend/arendused/positsioneerimine või osalesime   loovusülesandes  ,, Lumest lumele"       https://www.blogger.com/blog/post/edit/2805542125031455478/5868395756845083790

Näiteks annan õppijatele sageli valikuvõimaluse hindamise vormi osas – kas teha töö nutikeskkonnas, testina või kirjutada teemast küsimustele toetuv kokkuvõte, samuti lepime ühiselt kokku töö tegemise aja. Ka referaatide ja plakatite koostamisel pakun rohkem teemasid, kui klassis on õpilasi, et igaüks saaks valida endale huvipakkuva ja jõukohase teema. See suurendab õppijate motivatsiooni ja vastutustunnet ning toetab iseseisvat õppimist.

Pean oluliseks, et ühiskonnaõpetus ei jääks ainult klassiruumi. Seetõttu püüan käia 6. klassiga Pärnu muuseumis https://areviiendikud.blogspot.com/2015/10/oppekaik-pulli-kulla-ja-parnu.html ning 9. klassiga ühiskonnaõpetuse raames kohtuistungil, et õpilased näeksid, kuidas riik ja õigussüsteem päriselus toimivad. Eluks oluline on arusaamine inimõigustest, Eesti põhiseadusest, laste õigustest ja kooli kodukorrast ning ühiskonnaõpetuse tunnid on selleks kõige loomulikum koht. Lisaks ainetundidele olen nende teemade käsitlemiseks korraldanud teemapäevi, osalenud konkurssidel ja toonud kooli rändnäitusi (vt 3.5.), et toetada väärtuspõhist ja teadlikku kodanikukasvatust.

https://www.are.edu.ee/uudised/oppekaik-5-6klass-tallinnas-kumu-ja-riigikogu-kulastus 

https://www.are.edu.ee/uudised/sonavabaduse-paev 

Võimalusel viin õppetunde läbi muuseumides ja õppekäikudel, et õppimine oleks eluline ja kogemuslik. Kuna rahalised võimalused on piiratud, kasutan teadlikult erinevaid projektirahasid (nt „Aitan lapsed kunsti juurde“, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Kultuuriranits, Vabamu, noortekeskuste projektid) ning planeerin tegevusi nii, et mitme klassi ühised õppekäigud muudaksid transpordi soodsamaks. Sellepärast on teised klassijuhatajad mulle väga tänulikud, kuna organiseerimine on alati minu ülesanne.

https://www.are.edu.ee/et/uudised/1aprill2025-3-7-ja-8-klassi-oppepaev-tallinnas

https://www.are.edu.ee/et/uudised/iii-kooliastme-sugisene-oppekaik-laanemaale-18-19092024

 https://www.are.edu.ee/et/uudised/6-9klass-oppereis-palanga-klaipeda-kura-saar-ristimagi-2105-230525

 Huvitavamaid  koostööprojekt toimus koos Sauga ANK-ga, kus minu õpilased meisterdasid koos puutööõpetajaga prügikastid jäätmete sorteerimiseks nii koolile kui ka noortekeskusele. Projekti tulemusel said õpilased külastada Väätsa prügilat ning osaleda Wittensteini ajakeskuse programmis, mis sidus praktilise töö keskkonnateadlikkuse ja ajaloolise mõtestamisega.

https://arekool102.blogspot.com/2024/03/tootuba-firmas-amanita.html

3.1. Õppeprotsessi visualiseerimine tervikuna

Näide: ühe tunni ja ühe õppeperioodi kavandamine

Õppeperiood: „Riik ja valitsemine “ (9.klass II trimester)
Aine:   ühiskonnaõpetus
Õppeperioodi eesmärk: Õpilane mõistab demokraatia ja õigusriigi toimimise põhimõtteid, tunneb Eesti riigi põhiseaduslikku, poliitilist ja halduskorraldust, kodanikuõigusi ja -kohustusi ning käitub demokraatlikke väärtusi järgides.

Tõend: Are Kooli 9.klassis ühiskonnaõpetuse ainekava II trimestril 

https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQA1CEtnLQD3RY7zWakXZk5DAV5lm0-fzlLXv3m1ZVJT6w4?e=rl4qOJ

Näide praktikast (9. klass):

Ühe tunni näide

  • Sissejuhatus: Tunniteema tutvustus, tutvumine põhiseadusega. Rühmade jagamine värviliste pulkade abil, laudade ümbertõstmine rühmatööks. 


  • Põhiosa: Kavandan ühiskonnaõpetuse tunnid õppijakeskselt ja aktiivõppe põhimõtteid järgides, kasutades liikumist, juhuslikku rühmade moodustamist ja teadlikku rollijaotust. Rühmatöös uurivad õppijad Eesti riigi institutsioone, otsivad infot erinevatest allikatest ning esitlevad oma tulemusi klassile. Rühmades jaotatakse rollid (kirjutaja, infootsija, ettekandja, rühmajuht), et tagada kõigi õppijate aktiivne osalus. Selline lähenemine arendab koostööoskust, vastutustunnet ja ainealaste teadmiste mõtestamist ning toetab demokraatlike hoiakute kujunemist.

  • Sirutus- ja liikumispaus: lühike liikumispausi võimalused (keeruta noolt või ütle number) 

       
Kokkuvõte: Refleksioonina väljapääsupilet (väikese klassi korral), suure klassi puhul suuliselt üks mõte/teadmine, mis tunnist meelde jäi.


Kohandused ja diferentseerimine

Näiteks 7.klassis koostasin kolmele tõhustatud toe vajadusega õpilasele ajaloos individuaalse õppekava, vähendades õppemahtu ja nõudmisi ning määratledes lubatud abivahendid. Õpe keskendub keskaja põhitunnustele (olulisemad protsessid ja muutused, tuntumad isikud ja sündmused, ajajoonele paigutamine). Diferentseerimist toetan kahe arvestusliku töö variandiga – kohandatud tõhustatud toega õppijatele ja tavaõpilastele –, mis võimaldab hinnata teadmisi sobival viisil ja toetab eduelamust.

Hindamine rühmatöös:

1. Hindamiskriteeriumid enne töö alustamist:  osaleb aktiivselt rühma töös, täidab kokkulepitud rolli, panustab ühisesse tulemusse; arvestab teiste arvamustega, oskab oma mõtteid selgelt väljendada, teeb koostööd lugupidavalt ja eesmärgipäraselt; vastused on sisuliselt õiged ja arusaadavad, institutsiooni roll ja ülesanded on selgitatud, kasutatud on korrektseid mõisteid
2. Enese ja kaaslase hindamine: vahel kasutan rühmatöödes enese- või/ ja kaaslaste hindamist, kus õppijad hindavad töölehel oma ja kaaslaste panust. See toetab vastutuse võtmist, eneserefleksiooni ja õiglast hindamist.

Tagan, et õppijad kogevad regulaarselt eduelamusi, andes neile võimaluse näha oma edusamme ja saavutusi. Kiidan ja tunnustan nende saavutusi ning loon positiivse ja toetava õhkkonna. LÕK õppekava õpilaste kiidulehed. Näide: kiidulehed

Tagasisidestamine on õppimise ja arengu seisukohalt keskne. Kasutan suulist ja kirjalikku tagasisidet ning rühmaarutelusid, et aidata õppijatel mõista oma tugevusi ja arengukohti ning suunata neid teadlikult edasi õppima. Selline mitmekesine tagasiside toetab õppijate vastutust, eneserefleksiooni ja arengut.
Tõend. Kuvatõmmis e-koolist.

04.03.2024 14:23

Sepp, Marju

kiitus

Ma tänan, et oled nõus minuga ikka ja jälle koos töötama, kuigi oled tegev nii mitmel rindel ( imetlen, et küll ikka jõuad). Et oled noormees, kes on sihikindel, uudishimulik ja kohusetundlik. Järgmisel õppeaastal ootab ees ühiskonnaõpetuse olümpiaad :)


08.04.2024 09:50

Sepp, Marju

kiitus

Tänan Sind tubli panustamise eest kooli ümbruse koristuspäeval. Rõõm oli Sinuga koos töötada!

12.03.2024 09:13

Sepp, Marju

kiitus

Suured tänud, et võtsid vaevaks koos perega küünlaümbriseid koguda ja panustasid klassi osalemisse loosimisel ning seisad puhtama looduse/taaskasutamise eest.



3.2.  Kolleegide toetamine õpetamise kavandamisel ja läbiviimisel

Toetan kolleege õppetegevuste kavandamisel, jagades tunnikavasid, diferentseerimise näiteid ning tervist hoidvate tegevuste ideid. Olen selgitanud, kuidas lõimida liikumist ja aktiivõpet ka teoreetilistesse tundidesse ning kuidas hoida õppekoormus õppija heaolu toetav. 

Toetasin abiõpetaja kutse omandajat tema õpingute jooksul, jagades oma tunnikavasid, õppematerjale ja praktilisi metoodilisi võtteid. Olin toeks nii planeerimisel kui ka igapäevases õpetajatöös. Tänu järjepidevale juhendamisele sooritas ta kutseeksami edukalt. 
Tõend: Kolleegi tagasiside  


3.2. Õppekava arenduse juhtimine

Olen aktiivselt panustanud kooli õppekava arendamisse, algatades ja ellu viies süsteemseid lahendusi, nagu loovtööde kirjutamise ja hindamise juhend https://are.edu.ee/sites/are.edu.ee/files/2025-09/Are.Kooli_.kirjalike.t%C3%B6%C3%B6de.vormistamise.juhend.pdf ning toimiv tugimeetmete süsteem. Samuti olen arendanud ettevõtlus- ja karjääripädevuste ning maailmahariduse teemaplokke, sidudes need õppekavaga https://www.are.edu.ee/sites/are.edu.ee/files/2022-09/are-kooli-uhiskonnaopetuse-ainekava-6.-ja-9.kl_.pdf.  
Õppekava arenduses lähtun õppijakesksest õpikäsitusest, lõimingust ja väärtuskasvatusest, toetades kolleege õppeprotsessi terviklikul mõtestamisel ning seostades strateegilised arendusotsused igapäevase klassiruumiõppega. 

Tõend. Direktorile saadetud kiire ülevaade toimuvast karjääri- ja ettevõtlusõppest Are Koolis 
ja kiri karjäärispetsialistidele majandusnädala töötubade osas 
Sel ja eelnevatel kordadel saime  soovitud töötoad, kuid seoses Töötukassa muudatuste ja koondamistega alates 2025.aasta sügisest saame töötube alates 8.klassist.

3.3. Metoodikate pakkumine ja kogemuste jagamine piirkonna / riigi tasandil

Olen jaganud enda loodud õppematerjale ja metoodilisi lahendusi piirkondlikes ja üleriigilistes võrgustikes ning koostöökohtumistel. Materjalide jagamisel olen rõhutanud õppijakeskset planeerimist, pakkudes kolleegidele praktilisi ja koheselt rakendatavaid näiteid.

Tõendid:


Kokkuvõte

Käsitlen õpetamist kui terviklikku ja paindlikku protsessi.  Minu praktika toetab nii õppijate arengut kui ka kolleegide professionaalset kasvu.


4. Õppevara valimine, kohandamine, koostamine ja jagamine - valib, kohandab, koostab ja jagab õppijatele kohast õppevara, arvestades õppijate eripärasid, ning toetab selles kolleege. Töötab välja põhimõtteid õppevara valimiseks ja kohandamiseks.

Mida väärtustan õppevara juures

Õppevara valimisel ja loomisel lähtun eelkõige õppija vajadustest ja õpieesmärkidest. Väärtustan õppevara, mis:

  • on eakohane ja selge, toetades õppija iseseisvat mõtlemist;

  • võimaldab eristamist (tasemeline, valikuvõimalustega, mitmekesiste väljunditega);

  • seob õpitava reaalse elu, kogukonna ja maailmapildiga;

  • arendab lisaks teadmistele ka üldpädevusi (kriitiline mõtlemine, koostöö, väärtused);

  • on paindlikult kohandatav, sh HEV-õppijatele.

Näited õppevara kasutamisest, kohandamisest, koostamisest ja jagamisest

1. Enda kasutatud ja kohandatud  õppevara 

Kasutan ühiskonnaõpetuse ja ajaloo tundides riiklikke õppematerjale, digivahendeid ja töölehti, mille sisu valin vastavalt klassi tasemele ja teemade seotusele tänapäeva ühiskonnaga.

Ühiskonnaõpetus 9. klass – demokraatia ja kodanikuaktiivsus

Link: Näited aktiivõppe meetoditest  https://oppekava.ee//wp-content/uploads/2016/09/Meetodid_kui_vahendid-Aktiiv%c3%b5ppemeetodid-%c3%bchiskonna%c3%b5petuses.pdf

Fail: Näide tunnikavast  ja töölehest

TUNNIKAVA Proportsionaalne ja majoritaarne valmissüsteem.docx

https://arekool-my.sharepoint.com/:p:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQBcK2XYyWA6RqH5YCGkwRm6AR5wxbPurCuEl1MPRgohEng?e=PGDteU

https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQBKKFaMCjsPQpaJfxoQ39amAe3IFoNPSc1TzVf_e8gMoQE?e=Ky0pGr

Maailmahariduse teemadel kasutan MTÜ Mondo ja UNESCO ühendkoolide materjale, mis toetavad väärtuskasvatust ja globaalset mõtlemist.

UNESCO ja MTÜ Mondo õppematerjalid maailmanädala läbiviimiseks

Link: Mondo/UNESCO materjalide viited https://maailmakool.ee/materjalid/100075/e-kulalistund-triinu-ossinovski-kuidas-labi-arengukoostoo-paremat-maailma-luua/
https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/leelo_lusik_are_edu_ee/IQAvyXh-auAjSZ4kXfu0YvEXAQaU-NSvxwNR2X6TG1ukNtk?e=XeepIJ
Foto: Sissejuhatus arengukoostöö teemasse (2026)

2. Kohandatud õppevara 

HEV-koordinaatorina on minu töö keskmes õppijate erivajaduste süsteemne kaardistamine ning sellele vastava õppevara ja õppekorralduse kujundamine. Hindan koostöös aineõpetajate, tugispetsialistide ja klassijuhatajatega iga õppija arengut, oskusi ja üldpädevusi ning võrdlen neid riikliku õppekava oodatavate õpitulemustega. Selle alusel valin, kohandan või koostan õppijale jõukohase õppevara ning määran vajalikud tugimeetmed (IÕK, õpiabitunnid, konsultatsioonid, erimaterjalid).

Olen koolis üles ehitanud toimiva süsteemi, kus individuaalsed õppekavad, arengujälgimise kaardid ja iseloomustused ei ole üksikute õpetajate koormav lisaülesanne, vaid ühine töövahend. Aastatega olen toetanud ja juhendanud aineõpetajaid nii, et nad koostavad vajadusel ise oma aines IÕK-e ning kohandavad õppesisu ja hindamist vastavalt õppija eripärale. See loob aluse ka eksamite ja õppekorralduse eritingimuste rakendamiseks.

Lisaks dokumentatsioonile on minu vastutusel ka sobiva õppevara leidmine ja tellimine lihtsustatud õppekava (LÕK) õpilastele. Kasutan riiklikke HEV-õppevara keskkondi ning valin õppematerjale, mis toetavad praktilist, elulähedast ja jõukohast õppimist nii õpilastele kui ka õpetajatele. Hea ja selge õppematerjal vähendab õpetajate koormust ning võimaldab neil HEV-õpilasi meelsamini õpetada.

Õppetöös kasutan ja koostan kohandatud töölehti, valiklehti ja praktilisi ülesandeid, mis arendavad ennastjuhtivat õppimist. Näiteks saavad HEV-õpilased valida, kas nad õpivad teemat jutustades, mõistekaarti tehes, ristsõna koostades või joonistades – kõik variandid viivad sama õpieesmärgini, kuid arvestavad erinevaid õpistiile ja võimekust.

Olen kogunud ja kasutanud mitmekesiseid õppevahendeid (nt inimkeha mulaaž, korrutustabeli abivahendid, vildist pall, liikumisrõngad), et muuta õppimine tajuliseks, aktiivseks ja arusaadavaks ka neile õppijatele, kellele tavapärane tekstipõhine õppimine ei sobi.

Seeläbi ei vali ma õppevara mitte ainult aine sisu järgi, vaid lähtudes õppija arengutasemest, väsimusest, tähelepanuvõimest ja motivatsioonist. Samu põhimõtteid olen jaganud ka kolleegidega, toetades neid HEV-õpilastele sobiva õppevara valikul ja kohandamisel.

Tõendid (õppevara ja süsteemne kohandamine)

LÕK-õppematerjalide ja -keskkonna kasutamine
https://hev.edu.ee

HEV-õpilastele kohandatud õppemeetodid ja töölehed

https://docs.google.com/document/d/1CWzgPWOafQC5i200nGmChKE6nZ1srMwU

LÕK 7. Varajane karjakasvatus ja poõlluharimine.docx

Näitevahendid ja vildist pall (Üks kõige sagedasem abivahend on vilditud pall, mida  õpilased ise soovivad kasutada: küll siis korrutustabeli,  mõistete, küsimustele vastamiseks)




Näiteks hetkel õpivad koolis kaks erituge vajavat õpilast. September oli meeletu raske kuu- tuli vaadata, kuidas õpilane, klass kui ka õpetaja uues olukorras ellu jääks.  Tunniplaani tehes soovitasin ühele neist teha kolmapäev puhkepäevaks, kuna laps väsis uues situatsioonis kiiresti. Rajaeleidja spetsialistid käisid last tunnis jälgimas ning meetmetes oli kirjas jätkuvalt soovitus neljapäevasele koolinädalale. Õnneks juhtkond sai abiõpetaja ja tugiisiku neljal õppepäeval õpilasele toeks. Jätkuvalt olen survestanud  avada sellele noormehele väikeklass, siiani tulutult. Tänaseks on toimivad tunniplaan tehtud ja mõlemad noormehed  saavad sellisel moel hakkama. 
Näide: Erituge vajava õpilase individuaalne tunniplaan (roheline individuaalõpe, teised koos klassiga)

  • Kohandan töölehti ja ülesandeid HEV-õppijatele, lihtsustades teksti, jagades ülesanded etappideks ning lisades visuaalseid ja suunavaid abivahendeid.

  • Kohandan projektipõhiseid ülesandeid (nt maailma- ja majandusnädala tegevused), pakkudes erineva raskusastmega rolle ja väljundeid (plakat, esitlus, foto, suuline arutelu)

Rahatarkuse ja ettevõtluspädevuse lõimimine ajalooõppesse

Majandusõpetajate talvekoolis osalesin ettekannetel, mis käsitlesid Euroopa rahatarkuse ja ettevõtluspädevuse standardeid. https://arekool-my.sharepoint.com/:x:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQB69aSshVn4RJh0imF5BOx4ASednHwAVwTPA5fvfupBU2s?e=UfoHYE  Sellele järgnes aineõpetajate ühine töö, kus analüüsiti ja katsetati praktilisi meetodeid rahatarkuse ja ettevõtluspädevuse arendamiseks eri ainetes.

Koostöös ajalooõpetajate Karolin Uulitsa (Rakvere Riigigümnaasium) ja Kristina Vaikmetsaga (PERG) kaardistasime ajalootundide teemad ning töötasime välja viise, kuidas siduda neid rahatarkuse pädevustega – näiteks käsitledes ajalooliste ajastute majandussüsteeme, kaubandust, töötasu ja toiduhindasid nii, et õpilased õpiksid mõistma raha, väärtuse ja majanduslike otsuste mõju ühiskonnale.

See töö andis aluse lõimitud õppematerjalide ja ülesannete loomiseks, mis toetavad nii ajaloo õpieesmärke kui ka noorte rahatarkuse ja ettevõtlikkuse kujunemist.


Foto: Hetk arutlusest (2026)

3. Koostatud õppevara 

  • Koostan temaatilisi õppevara, töölehti ja projektijuhendeid.  Vt 3.3. 

  • Õppijate refleksioonilehed-  8. klassi loovtöö hindamisel kasutasin anonüümset enese- ja kaaslaste hindamist. Keskmine punktisüsteem andis hindajatele selge ülevaate koostööst ja iga õppija panusest ning toetas õiglast ja kaasavat hindamist.https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQAH2TI8UYrLTZiSFgYRQYkjAVE0-Mujz7CN9hqkmelX3Vw?e=PoaieV

  • Karjääri- ja ettevõtluspädevuste selgitav info  õpetajatele  https://arekool-my.sharepoint.com/:p:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQA7lKjwNgmITZuVgo7vW6ZmAT7ZuDuzJLoDXsF77XzhPck?e=YRkttP

  • Interaktiivsed õppeplatvormid: kasutan platvorme nagu Moodle või Microsoft Teams, et luua interaktiivseid õppematerjale, jagada kodutöid ja suhelda õpilastega.

    Juba distantsõppe ajast on meil koolis igal õpetajal ja õpilasel Microsoft 365 oma kooli meiliaadress, Teamsi rühmad ja muud vajalikud platvormid meeskonnatööks, siis saab seda kasutada igapäevaselt nii koduülesannetes, õppematerjalide jagamisel, veebikohtumistel, loovtööde tegemisel jne.

    Kuna annan ka III kooliastmes tunde LÕK õppekavaga noortele, siis olen teinud Forms.office.com keskkonnas ( Teamsis) neile kordavaid ülesandeid. Enamus on küll  valikvastustega testid (100 ringis).

  • Õppekavavälised rakendused ja mängud: integreerin hariduslikke rakendusi ja mänge, mis toetavad õppekava, aidates õpilastel mänguliselt õppida ja arendada oskusi.

    Samas on mul tunnikontrollid kas Socrative.com (hetkel 27), Quizizz.com (hetkel 50) keskkonnas olemas, mida kasutan. Pean vaid mainima, et enne koroona- kriisi olid lapsed väga huvitatud arvutis töötamisega, peale koroonat on olnud paar aastat vaiksem- lapsed tahtsid paberit ja pliiatsit kasutada. Nüüd on taas tõusmas periood, kui anda valida, siis soovitakse vastata netis.

    Näide: minu koostatud testid teadmiste kontrollimiseks 

4. Jagatud õppevara 

Kolleegide toetamine ja põhimõtete kujundamine

Toetan kolleege õppevara valikul ja kohandamisel jagades praktilisi näiteid ja valmis malle,  milline õppevara toetab kõige paremini õppijate aktiivsust ja väärtuspõhist õppimist.

https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQBzdJml9kAbTY2Nl7KtluBZAQUiqs7wEuHXCGTOeGnGtio?e=vUmdmE

Olen kaasa aidanud koolisiseste põhimõtete kujunemisele, kus õppevara:

  • lähtub õppijast, mitte ainult ainekavast;

  • toetab lõimingut ja koostööd;

  • on paindlik ja kohandatav;

  • väärtustab kohalikku konteksti ning maailmakodanikuks kasvamist.



5. Ainesisu käsitlemine - käsitleb ainesisu teadus- ja tõenduspõhiselt ning tekitab aine vastu huvi. Toetab ainesisu mõtestamisel ja aine vastu huvi tõstmisel kolleege.

Näide 1. Käsitlen ainesisu teadus- ja tõenduspõhiselt, sidudes õpitava ühiskonnas toimuva, õppijate kogemuste ja päriseluliste näidetega. Minu eesmärk on tekitada õppijates huvi aine vastu ning toetada sügavat õppimist, kus teadmisi mõtestatakse, seostatakse ja rakendatakse.

Kasutan ainesisu käsitlemisel teadlikult rändnäitusi, tuues need koolikeskkonda kui õppimist toetava ja huvi äratava õppevara. Rändnäitused võimaldavad siduda õppekava teemad päriseluliste ja ajakohaste käsitlustega ning toetavad õppijate oskust lugeda, mõtestada ja analüüsida uut teavet, mis on tõenduspõhiselt oluline funktsionaalse lugemisoskuse ja teadmiste omandamise eelduseks.

Õppeaasta jooksul on koolis tavaliselt 2–3 rändnäitust, mis on pärit erinevatest usaldusväärsetest allikatest, näiteks Eesti Inimõiguste Instituut, MTÜ Mondo, Eesti Pank ning pärandikultuuri valdkonnast. 

Rändnäituste põhjal koostan ise ristsõnu ja töölehti, mis suunavad õppijaid otsima infot tekstist, seostama seda varasemate teadmistega ning rakendama omandatut ainealastes ülesannetes. Töölehed on vanuseastmeti diferentseeritud, arvestades õppijate arengutaset ja ainesisu keerukust.

Näiteks majandusnädala raames kasutas kogu kool – 1.–9. klassi õpilased – rahatarkuse teemalist rändnäitust.

  • 1.–5. klassis kasutasid aineõpetajad näitust ja töölehti koduloo- ja inimeseõpetuse tundides, mis pakkus neile kvaliteetset lisamaterjali ning muutis ainesisu elulisemaks ja huvitavamaks.

  • Alates 6. klassist viisin tunnid läbi ise oma ainete raames, sidudes näituse teemad ühiskonnaõpetuse, ajaloo ja majandusõppe ainesisuga.

Õppijate ainehuvi ja õpimotivatsiooni tõstmiseks lisan tegevustesse tunnustamise ja mõõduka võistlusmomendi, tunnustades parimaid lahendajaid. See toetab süvenemist ja positiivset suhtumist ainesse.

Toetan ka kolleege ainesisu mõtestamisel, jagades enda koostatud ristsõnu ja töölehti nii koolisiseselt kui ka rändnäituste korraldajatele, et teised õpetajad saaksid neid edaspidi kasutada. Samuti olen jaganud seda praktikat laiemalt, kirjutades rändnäituste kasutamisest Tori lehes, et innustada ka teisi valla koole (kokku viis kooli) rändnäitusi teadlikumalt õppetöös rakendama.

Tõendid: 1) artikkel Tori valla lehes ,,Näitus tuleb kooli...."


2) Rändnäitused Are koolis 
https://www.are.edu.ee/uudised/sellest-nadalast-i-korrusel-uleval-muinsuskaitse-selts-randnaitus-eesti-riigipead




Rändnäitused ei avarda ainult õpilaste silmaringi, vaid pakuvad õppimis- ja mõtestamisvõimalusi ka kogu kooliperele – nendega tutvuvad kooli töötajad ning sageli ka lapsevanemad, kes lapsi oodates näitusi loevad ja arutlevad.

Näide 2. Minu üheks suureks kireks on kunstiõpetus. Kuigi töökoormuse tõttu annan seda ainet vaid oma klassile, on see teadlik valik. Kunstiõpetus on vabam ja loovam tund, kus lapsed on avatumad ning julgevad ennast väljendada. Klassijuhatajana annab see mulle võimaluse õppijaid paremini tundma õppida ja luua nendega usalduslikum kontakt.

Kunsti tehes tekib loomulikult ruumi ka vestlusteks teemadel, mis jäävad väljapoole ainetundi. See aitab märgata õppijate mõtteid, tundeid ja vajadusi ning toetab nende heaolu. Samal ajal kogevad õpilased, et kunstiõpetus ei ole ainult ülesannete täitmine, vaid tähenduslik eneseväljendus, mis tekitab huvi ja positiivse hoiaku aine vastu.

Regulaarselt kujundan kooli koridorides õpilastööde näitusi, et väärtustada õppijate loomingut ja tuua kunst koolikeskkonna igapäevaellu. Lisaks jagan klassi kinnises Facebooki grupis fotosid õpilaste töödest ka lastevanematega, hoides neid kursis laste tegemiste ja arenguga. Lapsevanemate tagasiside on olnud väga positiivne – postitusi märgitakse meeldimiste ja südametega, mis näitab, et selline suhtlusviis tugevdab kodu ja kooli vahelist sidet.

Õpilaste looming on pälvinud tähelepanu ka väljaspool kooli.
Are Kooli raamatukogu juhataja on korduvalt olnud minu õpilaste töödest vaimustuses ning teinud ettepaneku korraldada neist näitus raamatukogus. Sealt edasi on näitus liikunud rändnäitusena ka teistesse valla raamatukogudesse, laiendades õpilaste loomingu mõju kogu kogukonnale. Igal õppeaastal võtan osa oma õpilastega Pärnumaa virtuaalnäitusest, et tutvustada oma laste töid ja õppida teistelt. https://naitus.kilingi.edu.ee/index.php?/category/176  ning pälvinud tänukirju.

Selline praktika toetab ainesisu väärtustamist, õppijate enesehinnangut ning kunsti nähtavust kogukonnas. Samuti annab see eeskuju kolleegidele, kuidas ainetund võib kasvada välja kooli- ja kogukonnaüleseks koostööks. Näituste kajastamine meedias, sh Pärnu Postimees, on aidanud esile tuua nii õppijate kui ka väikese maakooli tugevusi.

Tõendid:

1) väljavõte klassi kinnise Facebooki grupi lapsevanemate tagasisidest

2) Are raamatukogu näituse kuulutus 

3) näituse kuulutus  Pärnu Postimehes  


4) Sindi raamatukogu külalisteraamatu tagasiside.


Näide 3. Olen aastaid Eesti Vabariigi aastapäeva eel loonud koos oma klassi õpilastega vastava teemaga näitusi, lõimides omavahel ajaloo ja kunstiõpetuse. Selline lähenemine aitab õppijatel mõtestada ainesisu terviklikult, seostada ajaloolisi sündmusi loomingulise eneseväljendusega ning süvendada huvi oma riigi ja kultuuri vastu.
Näiteks Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva puhul koostasime ülevaatliku näituse „Ajajoon – 105 aastat Eesti Vabariiki“, kus tõime ajajoonele välja olulisemad sündmused Eesti ajaloos. Õpilased lõid iga sündmuse juurde ka enda kujundatud illustratsioonid, mis aitasid neil ajaloolist teavet paremini mõista ja meelde jätta.
Eelmisel, raamatuaastal, valmis näitus Kalevipoeg, kus õpilased koostasid kõigi peatükkide lühiülevaated ning illustreerisid need omaloominguliste töödega. Näitus võimaldas käsitleda kirjandust, ajalugu ja kunsti ühtse tervikuna ning andis õppijatele kogemuse mahuka teose iseseisvast mõtestamisest.
Näitused pannakse koolis üles varakult enne aastapäeva, et kogu koolipere saaks nendega tutvuda. Enne Eesti Vabariigi aastapäeva toimub näitusel oleva info põhjal ka veebiviktoriin, mida õpetajad viivad läbi oma klassijuhatajatundides. See toetab ainesisu kordamist, seoste loomist ning kooliülest ühist tegutsemist.



Raamatuaasta raames koostasin näituse, mis põhines ajaloolistel ajalooõpikutel ja tunnistustel minu isiklikust kogust. Kollektsioon hõlmab 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse materjale, samuti nõukogudeaegseid ning tänapäevaseid õpikuid ja tunnistusi. Selline ajaliselt lai valik võimaldas õppijatel võrrelda eri ajastute haridussisu ja -korraldust.
Õpilaste jaoks pakkus erilist huvi uurida, milliseid õppeaineid Eestis eri aegadel õpetati ja kuidas on nende nimetused ning rõhuasetused ajas muutunud. Iga tunnistuse ja ajastu kõrvale oli paigutatud ka vastav ajalooõpik, mis aitas siduda formaalse hinnangu (tunnistus) tegeliku õppesisuga. See lõi selge ja mõistetava terviku ning toetas ainesisu mõtestamist läbi ajaloolise konteksti.
Näituse mõju ei piirdunud ainult õppijatega – see tekitas elavat huvi ka õpetajates, kutsudes esile arutelusid hariduse järjepidevuse, muutuste ja väärtuste üle eri ajastutel. Näitusest kujunes kogu kooliperele ühine mõtestav õpikogemus, mis sidus raamatuaasta, ajaloo ja haridusloo tervikuks.  Selline praktika aitab tekitada aine vastu huvi, toetab õppijate teadmiste kinnistamist ning loob tähendusliku seose kooli traditsioonide ja õppetöö vahel.

1) Ajajoone näitus „106 aastat Eesti Vabariiki“ https://www.are.edu.ee/et/uudised/eesti-vabariik-106



2) Ülelkoolilised mälumängud https://www.are.edu.ee/et/uudised/16-ja-17-veebruaril-toimus-are-kooli-4-9klassides-malumang-eesti-ajaloo-ja-sumbolite-kohta

3) Teemanädalad  ,,Kalevipoeg" ja ,,Eesti koolilugu" 

https://www.are.edu.ee/et/uudised/ajaloonadala-17-21022025-viktoriini-parimad

Kolleegide toetamine ainesisu mõtestamisel ja huvi tõstmisel 

Näide 1. Praktikanäidete jagamine

HEV-koordinaatori roll ja kolleegide toetamine

HEV-koordinaatorina olen koostanud ühtse ja süsteemse kausta, mis sisaldab praktilisi põhju ja malle individuaalsete õppekavade (IÕK) koostamiseks ja rakendamiseks. Kaustas on olemas nii aasta- ja trimestripõhised IÕK vormid, samuti õpilase iseloomustuse, arengujälgimise ja ümarlaua läbiviimise põhjad.

Koostatud materjalid toetavad õpetajaid õpilaste arengu jälgimisel, kokkulepete dokumenteerimisel ning tugimeetmete järjepideval rakendamisel. Ühtsed vormid aitavad tagada, et vajalik info on selgelt ja võrreldavalt esitatud ning et koostöö õpetajate, tugispetsialistide ja lapsevanematega oleks läbipaistev ja eesmärgistatud.

Kausta kasutamine lihtsustab kolleegide igapäevatööd ning aitab luua ühtset arusaama ja toimivat süsteemi HEV-õpilaste toetamisel kogu koolis.

Tõend: Jagatud materjalid ühiskaust https://arekool-my.sharepoint.com/:f:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IgDdAoUxcpt2S7kKkjTAxAblASS6KXKQtkFjtILbVZl0y_0?e=40VExC


Näide 2. Koostöö ja arutelud koolisiseselt
Arutleme kolleegidega, kuidas ainesisu paremini mõtestada ja õppijate huvi tõsta, sh maailmahariduse ja väärtuskasvatuse lõimimine eri ainetesse.

Kolleegide koolitamine: ettevõtlikkuspädevuse testide tulemuste mõtestamine

Viisime kolleegidele läbi lühikoolituse ettevõtlikkuspädevuse testide (II ja III kooliaste) tulemuste mõtestamisest, tuginedes Kaja Mädamürgi ja Pirko Tõugu (Tallinna Ülikool) käsitlustele. JA Eesti talvekoolis saadud teadmisi jagasime koos Leelo Lusikuga kooli infotunnis, tutvustades testide kasutamist Eksamite infosüsteemis ning tulemuste tõlgendamist õppetöös. Arutlesime, kuidas kasutada testitulemusi õppijate toetamiseks ja õppetöö ning arendustegevuste kavandamiseks, ning jagasime kolleegidele ka praktilisi juhendmaterjale.    https://harno.ee/ettevotlusope



Näide 3. Koolitused ja kogemuse jagamine
Panustan oma eriala ja koolielu arendamisse, viies läbi koolitusi ja töötubasid õpetajatele ning kooli tugipersonalile. Jagades oma praktilist kogemust nii maailmahariduse kui ka HEV - õppe valdkonnas, toetan kolleegide professionaalset arengut ja ühtset arusaama õpetamisest ning õpilaste toetamisest. Olen kutsutud esinejana Pärnumaa õpetajate ühisüritustele; viimati viisin läbi praktilise kogemuste jagamise koolituse Pärnumaa õpetajatele.

Tõend.  Esinejate esitlused. https://arekool-my.sharepoint.com/:i:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQCNTc5St9nQTq6JOPAU3eoKAX3TK_tMG-1JMCahQ_NkNcw?e=kiGOzy


6. Väärtuste kujundamine ja järgimine - kujundab ja järgib koos õppijatega ühiselt kokkulepitud väärtusi ning toetab selles kolleege ja panustab oma organisatsiooni tasandil kokkulepete väljatöötamisse.

Kujundan ja järgin koos õppijatega ühiselt kokkulepitud väärtusi, luues turvalise ja hooliva õpikeskkonna. Lähtun kooli väärtustest ning toetan õppijate teadlikku väärtusvalikute mõtestamist igapäevases õppetöös ja koolielus.

Väärtuste kujundamine koos õppijatega

Näide 1. Rahatarkuse ja ettevõtlikkuse kujundamine väärtuskasvatuse osana 

Rahatarkuse ja ettevõtlikkuse õpetamine on minu jaoks väärtuskasvatuse keskne osa, sest see kujundab vastutustundlikku, iseseisvat ja ühiskonnas toimetulevat noort. Olen järjepidevalt lõiminud sotsiaalainetundidesse rahatarkuse teemasid ning loonud õpilastele võimalusi panna oma teadmised ja hoiakud proovile päriselulistes olukordades.

Olen suunanud ja juhendanud õpilasi osalema JA Eesti majandusviktoriinil ning meeskondlikus majandusmängus Greatlon, mis eeldavad ausust, koostööd, strateegilist mõtlemist ja vastutuse võtmist. Minu juhendatud õpilased on saavutanud nendel võistlustel korduvalt vabariiklikke tipptulemusi, mis näitab, et nad on omandanud mitte ainult teadmised, vaid ka väärtuspõhise suhtumise raha, töö ja ettevõtluse tähendusse.

Selline tegevus aitab kujundada noori, kes oskavad teha kaalutletud valikuid, võtta vastutust oma otsuste eest ning mõista, kuidas nende majanduslik käitumine mõjutab nii neid endid kui ka ühiskonda tervikuna.

Tõendid: https://are.edu.ee/et/uudised/olen-rahatark

https://are.edu.ee/et/uudised/cretloni-voit-are-kooli

https://are.edu.ee/et/uudised/tana-toimus-parnu-keskraamatukogus-leiutajate-turg

https://are.edu.ee/et/uudised/ja-eesti-e-viktoriin-majandusest

https://are.edu.ee/et/uudised/5aprill-2025-creatlon-ettevotlusmuinasjutt



Näide 2. HUNTS-konverents kui väärtuskasvatuse ja kodanikujulguse kujundaja 

HUNTS on vabariiklik humanitaarteaduste konverents 9.–12. klassi õpilastele, kus noored esitlevad oma uurimistöid eakaaslastele ja valdkonna spetsialistidele ning saavad professionaalset tagasisidet. Pean oluliseks, et õpilased õpiksid oma mõtteid avalikult ja argumenteeritult esitama, oma seisukohti kaitsma ning küsimustele sisuliselt vastama – need on väärtused, mis toetavad akadeemilist ausust, vastutust ja kodanikujulgust.

Olen korduvalt suunanud oma juhendatud õpilasi HUNTS-konverentsile. Õpilaste tagasiside põhjal on see kogemus suurendanud nende enesekindlust, esinemisjulgust ja eneseusku ning aidanud neil selgemalt mõtestada oma tulevikuõpinguid ja karjäärivalikuid. Noored kogevad, et nende töö ja mõtted on päriselt olulised ning väärtustatud ka väljaspool kooli.

Selliste kogemuste võimaldamine on minu jaoks väärtuskasvatuse keskne osa – see kujundab noori, kes julgevad oma ideid väljendada, vastutada oma töö eest ja osaleda aktiivselt ühiskondlikus ning akadeemilises arutelus.

Tõendid: HUNTS 25 minu juhendatud  loovtööde esinejad (D.Saal, C.R.Peeterson, K.Kuusik)

https://are.edu.ee/et/uudised/31102025-are-kooli-noormehed-esinesid-hunts-2025-konverentsil

https://www.kirmus.ee/et/hariduskeskus/hunts

HUNTS 23 minu juhendatud loovtööde (L.Ivanova, H.Kakko) teesid

https://are.edu.ee/et/uudised/hunts-2023

https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2023-10/hunts_2023.pdf

Näide 3. „Tööle kaasa“ projekt kui töö- ja eluväärtuste kujundaja 

„Tööle kaasa“ projekt on ulatuslik koostöö lastevanemate, tööandjate ja klassijuhatajatega, mis võimaldab õpilastel tutvuda oma vanemate igapäevase tööeluga. Sageli teab laps oma ema või isa ametist vaid nimetust, kuid ei mõista, milles töö tegelikult seisneb. Projekt aitab muuta nähtavaks töö sisu, pingutuse ja vastutuse, mis iga ameti taga on.

Õpilane saab vahetu kogemuse, kuidas tööpäev kulgeb, milliseid oskusi ja hoiakuid see nõuab ning milline on töö roll inimese ja pere elus. See aitab kujundada lugupidamist töö, töötegijate ja erinevate elukutsete vastu ning toetab noore enesemõtestust – kas ja millist tööd ta ise tulevikus teha soovib.

Selline kogemuslik õpe toetab väärtuskasvatust, sest õpilane õpib nägema tööd kui tähenduslikku osa elust, mitte ainult sissetuleku allikat, ning mõistma vastutuse, pingutuse ja ühiskondliku panuse olulisust.



Tõenid: ,,´Tööle kaasa!" postrite näitus (2025)

Postri tegemise juhend  https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQDb_VHUYLGHS4M3O0fvEPHtAaHSgTCpgSB0u_oUilGBOB8?e=FZwsef

https://are.edu.ee/et/uudised/11032025-toole-kaasa-postrite-naitus-konkurss

Tööleht II kooliastemele https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQDlZZKkBhTCRqtxV1fRpEYIAbilGdTso_GsswmKgi7-yXI?e=HnomkR

Näide 4. Kogukonnateadlikkus ja kohalik identiteet

Loovtöö juhendajana kujundasin õppijas kohalikku identiteeti ja ajaloolist teadlikkust, juhendades uurimistööd Are alevik arengust ajas. Õpilane võrdles vanu fotosid tänapäevaste vaadetega, kirjutas uuritud hoonete ajaloo ning lõi interaktiivse kaardi, kus on võimalik paiku „enne ja nüüd“ võrrelda. Töö suunas õppijat märkama muutusi oma kodukohas ning mõistma, et kohalik pärand on väärtus, mida saab teadlikult hoida ja mõtestada. Valminud kaart on kasutatav nii koolis kui ka kogukonnas, toetades kuuluvustunnet ja vastutustunnet oma elukeskkonna ees. Õpilane on kindel, et jätkab selle täiendamist  gümnaasiumis õppides. 

Tõend. http://bit.ly/3QWPsle

Kolleegide toetamine ja panus organisatsiooni tasandil

  1. Tundide külastused ja tagasiside 

    Osalen aktiivselt kolleegide tundide külastamisel, et õppida erinevaid õpetamisviise, saada uusi ideid ning reflekteerida oma õpetamispraktikat. Samuti olen avatud kolleegidele, kes tulevad minu tunde vaatlema. Pean oluliseks vastastikust ja usalduslikku tagasisidet, mis toetab professionaalset arengut ning aitab teadlikult parendada õpetamise kvaliteeti. Tundide järel toimuvad arutelud loovad võimaluse jagada häid praktikaid ning ühiselt otsida lahendusi keerukamatele olukordadele.  Tõend. Kooli tundide vaatlustabelist on näha, et olen populaarsem kelle tunde soovisid kolleegid külastada https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/aive_annuste_are_edu_ee/IQD_fWg5NlwESbRt1dtCB4z0AfOkdrJJbiO01j7SwLsQPs0?e=g1hvd0
  2. Arutelud ja koostöö koolis
    Osalen koolisisestes aruteludes ja arendustegevustes, kus kujundame ühist arusaama väärtuspõhisest koolikultuurist ja õppijate toetamisest.
    Tõend: Sisehindamise ja arengukava märkmed,  kirjavahetus 




  3. Panustan kooli tasandil väärtuspõhiste tegevuste ja kokkulepete kujundamisse, sh maailmahariduse ja kogukonnaga seotud projektidesse, mis toetavad kooli väärtuste elluviimist igapäevatöös. Minu panust on märganud ka kogukond – Are kogukond seadis minu kandidatuuri üles kodanikupäeva tunnustuse saamiseks, mis kinnitab koostöö ja väärtuspõhise tegutsemise mõju koolist laiemale.  Tõend:    https://drive.google.com/file/d/1S8sWYsKhlt3-xeZaql_Z2hVhPDzXlYAb/view?usp=sharing

  4. Oluline osa õpikogukonna toimimisest on teadmiste ja kogemuste jagamine. Käin ringi avatud silmadega, osalen koolitustel, siis ikka satun selliste lektorite peale, kelle esinemine ja tarkus vaimustama paneb. Siis  tuleb teha juhtkonnale ettepanek need inimesed ka kooli kutsuda. Läbi aastate on nii mõnigi koolitus minu soovitusel kooli kutsutud. Samas suunan ka teisi kolleege ise osalema teatud koolitustel, millest ma kasu sain. 

    Näide: HEVKOde vestlusring veebis.

    https://docs.google.com/document/d/1qbECerG093-8-oD-EzKkNSPbBCbuOyQV/edit?usp=sharing&ouid=112768702099148945005&rtpof=true&sd=true

    Annan oma panuse, jagades oma teadmisi, oskusi ja kogemusi teiste meeskonnaliikmetega ning vastupidi.  Jagan erinevaid õppevara, digikeskkondi, ideid oma kolleegidega.  Kui mõni materjal ei käi just minu aine kohta ja ma ise seda kasutada ei saa, aga mind inspireerib, siis olen varmas jagama seda  kolleegiga.

  5. Toetan kolleege loovtööde juhendamisel, jagades praktilisi lahendusi ja kogemusi. Näiteks nõustasin noort õpetajat, kes juhendas esmakordselt III kooliastme loovtööd kahe õpilase ühistööna, aidates kavandada ööbimisega üritust koolimajas. Koostasin juhendplaani kahe erineva vastutus- ja panusmudeliga, mis võimaldas mõlema õppija rolli selgelt eristada ja õiglaselt hinnata.  Tõend. Juhend https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQBNYhYiFqicSLo0oNXvcAbFAdZp1Xsq3ILFQdi35V39mKU?e=sLDnim

7. Üldpädevuste arendamine - toetab õppijate üldpädevuste arengut. Toetab õppijate üldpädevuste arendamisel kolleege ja loob võimalusi üldpädevuste arendamiseks

Toetan õppijate üldpädevuste arengut süsteemselt nii ainetundides kui ka tunnivälises tegevuses, lõimides pädevusi projektõppesse, aruteludesse ja koostöösse kogukonnaga. Samuti toetan kolleege üldpädevuste teadlikul arendamisel ning loon kooli tasandil selleks võimalusi.

Üldpädevuste arendamine õppijatega

Näide 1. Sotsiaalne ja kodanikupädevus

,,5 küsimust"

Olen kujundanud 9. klassi ühiskonnaõpetuses püsiva rutiini „5 küsimust“, mille eesmärk on arendada õppijate meediapädevust ja huvi ühiskonnas toimuva vastu. Iga nädal alustame tundi viie lühikese küsimusega eelmise nädala uudiste põhjal: maailmast, Euroopast, Eestist, Pärnumaalt ja Tori vallast ning ühest varia küsimusest (kultuur, sport, rahvakalender või tähtpäevad). Õpilased vastavad kiirelt ühe-kahe sõnaga, vastused kogun ja räägime läbi,  ning tulemused kannan klassi tabelisse. Trimestri lõpus tunnustan tublimaid „meediateadjaid“.

Õppeaasta alguses on sageli palju „nulliringe“, kuid järjepideva harjutamise tulemusel õpivad õpilased teadlikult uudiseid jälgima ja seoseid looma. Praktika on mõjutanud ka koolikultuuri laiemalt: kolleegid küsiva tundides päevakajalisi küsimusi ( märkusena: õp Marju kindlasti küsib seda)  ning õpetajate toas tekib elav arutelu nii minu küsimuste kui ka aktuaalsete sündmuste üle. Nii on meedia jälgimisest ja ühiskonna mõtestamisest kujunenud kogu kooli jagatud väärtus.

Foto: tabel klassi seinal: 



Näide 2.  Õpilaste väärtuskasvatus ja kodanikuvastutuse kujundamine

Väärtustan oma õpetajatöös demokraatiat, vastutust ja ühiskondlikku osalust ning kujundan neid teadlikult ka õpilastes. Juhendan aktiivselt õpilasi osalemiseks Tori valla noortekogu valimistel, toetades nii kandideerijaid kui ka valijaid. Aitan õpilastel mõtestada, miks on oluline oma arvamust väljendada ja kogukonna otsustes kaasa rääkida.

Oma tundides loon teadlikult valimiste ja kodanikuosalusega seotud õpisituatsioone – korraldan kandidaatide tutvustusi, kampaaniate arutelusid ja eneseesitlusi, mis aitavad noortel harjutada argumenteerimist, vastutuse võtmist ja teiste kuulamist.

Julgustan kõiki õpilasi hääletama ning selgitan, et demokraatia toimib vaid siis, kui inimesed osalevad. Nii kujundan õpilastes arusaama, et ka noore hääl loeb ja et nad on oma kogukonna täisväärtuslikud liikmed.

https://www.are.edu.ee/et/uudised/are-kooli-noored-tori-valle-noortevolikokku

https://www.are.edu.ee/et/uudised/tori-noortevolikogu-kulas-8-9klassil

Foto: Maailmanädal töötoas tutvustas Siret Tammekänd oma kogemuste põhjal naiste elust Kataris. Pildil minu klassi tüdrukud burkasid proovimas.

3. Õpilaste turvalisus, tervis ja keskkonnahoid

Kujundan õpilastes teadlikult vastutustundlikke hoiakuid nii enda, teiste kui ka keskkonna suhtes. Organiseerin igal aastal õpilastele ohutuse, tervise ja keskkonnahoiu teemalisi külalistunde ja koolitusi, mis seovad õpitava päriseluga.

9.klassidele kutsun igal aastal liiklusohutuse koolituse „Iga pidu saab ükskord otsa“, mis aitab noortel mõista riskikäitumise tagajärgi ja teha turvalisemaid valikuid. Lisaks korraldan esmaabikoolitusi ja tervisliku eluviisi teemalisi töötubasid, mis toetavad noorte toimetulekut ja enesehoidu.

Keskkonnateadlikkuse arendamiseks innustan õpilasi osalema patareide, väikeelektroonika, küünlaümbriste ja vanapaberi kogumises ning räägin kestlikust tarbimisest ja loodussäästlikust eluviisist. Minu klass on nende kampaaniate raames korduvalt olnud piirkonna aktiivseimate seas, mida toetab teadlik ja kaasatud koostöö ka lastevanematega.

Nii kujundan õpilastes väärtusi, mis toetavad turvalist, hoolivat ja keskkonnateadlikku eluviisi ning vastutust oma kogukonna ja tuleviku ees.

https://www.are.edu.ee/et/uudised/05122025-oppekaik-tallinnasse-tervishoiumuuseumisse-8-9-klass

https://www.are.edu.ee/et/uudised/12112025-liiklusohutuse-koolitus-9-klassile  

https://www.are.edu.ee/et/uudised/22042025-oppepaev

https://www.are.edu.ee/et/uudised/17032025-toitumisteemaline-loeng

https://www.are.edu.ee/et/uudised/vanapaber-pole-praht


Foto. Minu klassi kogutud 2654 küünlaümbrisest kujundatud Eestimaa.

Lapsevanemate kaasamiseks ja noorte tervise ning keskkonnateadlikkuse toetamiseks jagasin õpetajate ja lapsevanemate seas Eesti Rohelise Liikumise üleskutset allkirjastada rahvaalgatus ühekordsete e-sigarettide keelustamiseks. Tegevus toetas kooli ja kodu koostööd ning väärtuspõhiste hoiakute kujundamist. https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1542-keelustame-%C3%BChekordsed-e-sigaretid-eestis

Näide 3. Demokraatia ja Euroopa väärtuste mõtestamine külalisõppe kaudu

Väärtuskasvatuse osana toon õppetöösse reaalsed ühiskondlikud ja rahvusvahelised vaatenurgad, kutsudes tundidesse külalisesinejaid Euroopa Nõukogu Eesti esinduse, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi kaudu. Nende kohtumiste kaudu saavad õpilased vahetu kogemuse sellest, kuidas toimivad demokraatia, õigusriik ja Euroopa koostöö päriselus.

Külalistunnid aitavad noortel mõista, et inimõigused, demokraatia ja kodanikuosalus ei ole abstraktsed mõisted õpikus, vaid igapäevase ühiskonna toimimise alus. Õpilased saavad küsida, arutleda ja seostada õpitut Eesti ning Euroopa tasandi otsustusprotsessidega.

Nii toetan õppijate väärtushinnangute kujunemist, kriitilist mõtlemist ja arusaama, et nad on osa laiemast Eesti ja Euroopa kogukonnast.

https://www.are.edu.ee/et/uudised/7102024-kohtumine-juri-ratasega

https://www.are.edu.ee/et/uudised/13012025-are-koolis-kulas-jaak-madison

https://www.are.edu.ee/et/uudised/majandusnadala-kulalisesinejad

Näide 4. Õpipädevuste ja enesejuhtimise arendamine digivõistluste kaudu

Õpilaste õpipädevuse ja enesejuhtimise arendamiseks kasutan individuaalseid digivõistlusi, sh ajaloovõistlust Mammut (e-viktoriin). Tegemist on keskkonnaga, kus õpilane peab iseseisvalt planeerima oma töö, vastama ajapiiranguga ning kasutama nii teadmisi kui ka kiiret mõtlemist.

Õpilased ei osale Mammutis juhuslikult ega „niisama“. Enne e-viktoriini kordame tunnis süstemaatiliselt vastava teemabloki üle, lahendame töölehti ja kordamisülesandeid ning seome uued teadmised varasemaga. See aitab õpilastel oma teadmisi teadlikult korrastada ja valmistuda iseseisvaks soorituseks.

Mammut e-viktoriin toetab õppijate enesekontrolli, keskendumisvõimet ja vastutuse võtmist oma soorituse eest, sest iga õpilane vastutab oma tulemuse eest iseseisvalt. Samuti arendab see digipädevust ja harjumust töötada veebipõhistes õpikeskkondades, mis on tänapäeva õppes hädavajalik.

Pärast võistlust analüüsime koos tulemusi, arutleme eksimuste üle ja seome küsimused õppekavaga. See aitab õpilastel mõista oma tugevusi ja arenguvajadusi ning suunata edasist õppimist. Selline lähenemine muudab Mammuti väga heaks õpitu kinnistamise ja enesekontrolli vahendiks, eriti kuna võistlus toimub sageli siis, kui teema läbivõtmisest on juba mõni aeg möödas.

Nii kujundan õppijates harjumust õppida eesmärgipäraselt, hinnata oma valmisolekut ning võtta vastutus oma teadmiste ja arengu eest.

Tõend: Teema kordamiseks tööleht https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQAX8VvuGJqmTI3FzMwoRaAeAXkeDBMAo__9iK4-HXGhYQ0?e=10O5zN

Väljavõte Are Kooli nädalaplaanist



 Mammuti vabariiklikud tulemused 

https://www.are.edu.ee/et/uudised/ajaloovoistlus-mammut

https://www.are.edu.ee/et/uudised/uleriigiline-ajaloovoistlus-mammut-sai-labi

Näide 5. Õppija tunnetusprotsesside toetamine 

Kuna ajalootunnid on paaristunnid, siis ei jõua terve see 2 x 45 minutit aktiivselt töötada. Siis kasutan tunnis    promodoro tehnikat.  Kokkulepitud aktiivsete õpiampsude  vahel teeme kas  liikumispause või vaatame filmilõiku või teeme loovusülesannet.  Selleks on mul klassis kaks võimalust: esiteks on selleks vastav kell, millega saab pikemaid õpiampse mõõta, teine on liivakell, mille ajaks on kolm minutit.

Tõend:  Minutikell     Pilt, millel on kujutatud tekst, kell, Mõõtevahend, äratuskell

Tehisintellekti genereeritud sisu ei pruugi olla õige.

/hariduskeskus/hunts  

https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2023-10/hunts_2023.pdf

HUNTS 25 minu juhendatud  loovtööde esinejad (D.Saal, C.R.Peeterson, K.Kuusik)

HUNTS 23 minu juhendatud loovtööde (L.Ivanova, H.Kakko) teesid

Näide 7. Kolleegide toetamine ja organisatsiooni tasandi panus

Toetan kolleege üldpädevuste arendamisel, jagades praktilisi näiteid, õppematerjale ja projektijuhendeid, mis aitavad pädevusi teadlikult lõimida erinevatesse ainetesse. Osalen koolisisestes aruteludes ja arendustegevustes, kus kujundame ühist arusaama üldpädevuste tähendusest ja rakendamisest.

Olen panustanud organisatsiooni tasandil võimaluste loomisesse, algatades ja koordineerides projekte (nt maailmaharidus, kogukonna- ja karjääriteemad), mis toetavad mitme üldpädevuse samaaegset arengut ning loovad õppijatele tähenduslikke ja päriseluga seotud õpikogemusi.

https://are.edu.ee/sites/are.edu.ee/files/2025-11/Are_Kooli_ettevotlus_ja_karjaaripadevusi_toetavad_tegevused.docx

Hoolitsen Are Kooli külalisraamatu pidamise eest, seistes selle eest, et kõik külalised jätaksid kooli külastuse kohta sissekande ning korraldan neile tänukingituseks meepurgi. See toetab koostöökultuuri, külaliste väärtustamist ja kooli identiteedi hoidmist.

Kuna uue kooli kodulehe kujundamisega kadus varasem info kooli ürituste ja külaliste kohta ning kooli kroonikat ei olnud seni järjepidevalt peetud, tekkis vajadus kooli ajaloo ja koostöösuhete taastamiseks. Eelmisel õppeaastal tegi üks minu juhendatavatest õpilastest külalisraamatu sissekannete põhjal loovtöö, mille eesmärk oli taastada kooli külastanud külalised, nende käsitletud teemad ja külastuste ajajoon. Nii sai külalisraamatust lisaks tänamise vormile ka oluline allikas kooli mälu ja ajaloo talletamisel.

Tõend: Loovtöö Are Kooli küalisraamatust https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQCQ6D4JykShTr5KNid7SwrkAcesGOVWSD35K-ed1uqvt84?e=lVtOcb


Foto: Külalisraamat

8. Õppijate võimestamine - võimestab õppijaid sihipäraselt ning suunab neid aktiivselt vastutust võtma oma õppimise ja arengu eest. Toetab oma organisatsiooni kolleege õppijate võimestamisel. Teadvustab stereotüüpide mõju, sh enda hoiakutes, ning väldib nende kinnistamist oma töös.

 Võimestan õppijaid sihipäraselt, suunates neid võtma vastutust oma õppimise ja arengu eest ning kujundama teadlikku ja eneseusalduslikku hoiakut. Oma töös teadvustan stereotüüpide mõju ning väldin nende kinnistamist, toetades kõigi õppijate võrdseid võimalusi. Samuti toetan kolleege õppijate võimestamisel organisatsiooni tasandil.

8.1. Õppijate sihipärane võimestamine 

Näide 1. Leiutajate konkursid, teadusfestivalid

Olen järjepidevalt loonud oma kooli õpilastele ja kolleegidele võimalusi osaleda projektipõhistes õpiväljundites, sh vabariiklikes leiutajate konkurssides ja õpilaste teadustööde konkurssidel. Korraldan koolisiseseid eelkonkursse (1.–9. klass) ning suunan need riiklikule tasandile. Meie kooli õpilased on  on korduvalt jõudnud vabariiklikele konkurssidele ja pälvinud seal eripreemiaid. Minu juhendatud õpilane teadusfestivalile ning saanud eripreemia. Sellega toetan õppijate eneseteostust, uurimis- ja loovuspädevust ning näitan ka kolleegidele, kuidas andekaid ja motiveeritud õpilasi süsteemselt arendada.
Tõendid: https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQBXIlwDonIpTpRCImLBMp1CAZMQB95MdqRFS2HZs7s5QoQ?e=cvamdt

https://are.edu.ee/et/uudised/opilaste-teadusfestival-2024



Näide 2. Loomingukonkursid

Olen järjepidevalt suunanud oma õpilasi osalema vabariiklikel loomingukonkurssidel, et nad saaksid panna oma oskused proovile väljaspool koolikeskkonda ja kogeda autentset tunnustust. Minu juhendamisel on õpilased saavutanud häid tulemusi ja pälvinud eripreemiaid, mis on suurendanud nende enesekindlust, loovust ja motivatsiooni õppida.

Tõendid: https://are.edu.ee/et/uudised/25032025-kiri-kuuditatule

Näide 3.

HEV-õppijate võimestamisel keskendun eduelamuse loomisele ja õppija tugevuste esiletõstmisele, kohandades ülesandeid ning väärtustades õppimisprotsessi sama palju kui tulemust.

Alates 2025. aasta kevadest osaleb Tori vald koos Tallinna, Tartu, Saue, Viljandi ja Saaremaa omavalitsustega Signs of Safety (Turvalisuse märgid) pilootprojektis. Osalesin projekti raames toimunud seminaril ning rakendasin saadud teadmisi oma töös õpetaja ja HEV-koordinaatorina.

Kasutasin Signs of Safety lähenemist tugimeeskonna ja ümarlaua vestlustel, rakendades struktureeritud kaardistust (mured ja ohud – toimiv ja tugevused – kokkulepped ja järgmised sammud), et luua ühine arusaam lapse olukorrast ja kokku leppida toetavad sammud. Lähenemine toetas koostööd õpetajate, lapsevanemate ja tugispetsialistidega ning muutis sekkumised selgemaks ja süsteemsemaks.

Tori valla pilootprojektiga seoses alustas ka Are Kool lähenemise piloteerimist koolikeskkonnas, mille rakendamisse panustasin teadlikult, toetades õppija turvatunnet, heaolu ja arengut ning kooli ennetavat tugisüsteemi.

Tõend: Kutse seminarile 

https://arekool-my.sharepoint.com/:i:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQCiITZhzDdqS5EwUX04sL0YAZPNIiN2m73mL9HvwYd53bk?e=047XHc



8.2. Õppijate suunamine vastutama oma õppimise ja arengu eest 

Näide 1.
Suunan õppijaid seadma isiklikke õpieesmärke ning reflekteerima oma arengut tundides ja arenguvestlustel, aidates neil teadvustada oma vastutust õppimise eest.

Tõend: Kiri direktorile- oma klassi arenguvestluste kokkuvõte

https://arekool-my.sharepoint.com/:i:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQChHnNJc2lURp1dcTRe6EWXAa2EszfNCHsyPFw2-Z7JyCA?e=6WtjMT

Näide 2. Rahvusvahelised projektides osalemine

Osalen aktiivselt rahvusvahelistes haridusprojektides ning võimalusel kaasan ja juhendan neis ka oma õpilasi. Paljud projektid toimuvad inglise keeles, mis tähendab, et õppijad arendavad lisaks ainealastele teadmistele ja loovusele ka oma võõrkeeleoskust ning julgust rahvusvahelises suhtluses. Selline õpe avardab õpilaste maailmapilti ja toetab nende kujunemist enesekindlateks, avatud ja koostöövõimelisteks noorteks.

Läänemere veebiviktoriini, kus osalejad 9 Läänemere-äärsest riigist 

https://www.are.edu.ee/et/uudised/unesco-uhendkoolide-vorgustiku-laanemere-projekti-veebiviktoriin-03-042025

Rahvusvaheline koostööprojekt Eesti, Botswana, Eswatini ja Namiibia koolidele

https://www.are.edu.ee/et/uudised/28112025-unesco-projekt-elav-parand-ja-tahenduslikud-paigad

või näiteks rahvusvaheline stsenaariumite võistlus https://www.are.edu.ee/et/uudised/sarja-patrimonito-maailmaparandi-seiklused-stsenaariumi-voistlus-teema-kliimamuutused-ja

Pikaajalistes töödes ja projektides vastutab õppija töö planeerimise, ajakasutuse ja lõpptulemuse eest, õpetaja roll on juhendav ja toetav.


8.3. Kolleegide toetamine õppijate võimestamisel

Toetan kolleege õppijate võimestamisel, jagades toimivaid praktikaid (valikuvabadus, diferentseerimine, refleksioon) ning nõustades HEV-õppijate kaasamise osas. Osalen koolisisestes aruteludes ja arendustegevustes, kus kujundame ühist arusaama õppija aktiivsest rollist ja vastutusest õppeprotsessis.

Loovtööde juhendamine

Olen aastaid juhendanud õpilasi osalema Eesti Vabariigi Presidendi korraldatud vabariiklikul ajalooalaste loovtööde konkursil. Minu juhendatavad õpilased on pälvinud seal korduvalt eripreemiaid ja raamatupreemiaid ning kahel korral ka vabariikliku esikoha. Minu juhendamist on tunnustatud kõikide Eesti presidentide tänukirjadega ning 2023.aastal  nimetati mind ka vabariigi parimaks loovtööde juhendajaks. 

Lisaks ametlikule tunnustusele on mulle eriti tähenduslik olnud kolleegide tunnustus – näiteks ühe võõra  noore kolleegi tänu ja sõnad, et olen olnud talle selles töös eeskujuks. Loovtööde juhendamine on pikk ja nõudlik protsess, mis eeldab pühendumist, järjepidevat tööd ja individuaalset juhendamist, et noore töö oleks sisukas ja vabariiklikule konkursile sobiv. Samal ajal toetan ja julgustan ka kolleege loovtööde juhendaja rolli võtma, et see väärtuslik traditsioon koolis kestaks.

Foto: Osa  vabariiki presidentide tänukirjadest. 



8.4. Stereotüüpide teadvustamine ja vältimine 

Näide 1: Vaikne õpilane kui „vähem motiveeritud“ õppija
Olen märganud, et vaikse ja tagasihoidliku õpilase puhul võib tekkida alateadlik eeldus, et ta on vähem motiveeritud või vähem huvitatud õppetegevusest. Reflekteerides olen teadlikult hakanud pöörama rohkem tähelepanu sellele, kuidas ja millistes olukordades õpilane end väljendab (nt kirjalikult, rühmatöös, individuaalses töös). See on aidanud mul vältida pealiskaudseid järeldusi ning pakkuda õppijale sobivamaid eneseväljendusvõimalusi.

Näide 2: Poiste ja tüdrukute rolliootused õppetöös
Olen pidanud teadlikult jälgima, et ei kinnistaks õppetöös levinud stereotüüpe, näiteks eeldust, et poisid on aktiivsemad aruteludes või tüdrukud hoolivamad ja koostööaltimad. Olen hakanud sihipäraselt tasakaalustama rollijaotusi rühmatöödes ning looma olukordi, kus kõik õppijad saavad proovida erinevaid rolle (nt juht, esitleja, analüüsija). See toetab soolist võrdõiguslikkust ja aitab kujundada õppijates enesekindlust sõltumata soost.

Näide 3. Erivajadustega õpilased vajavad ka väljaspool kooli toimuvaid õppepäevi
Tavakoolis on fookus sageli RÕK-õpilastel, kuid pean oluliseks ka LÕK-õpilaste teadlikku ja järjepidevat toetamist. Pakun neile võimalusi õppida väljaspool klassiruumi ning suunan neid varakult edasisi õpiteid tutvustavatesse tegevustesse.
Tõend: HEV õpilase suunamine õppepäevale 

9. Tagasiside andmine ja hindamine - annab õppijatele õpiprotsessi ja õpitulemuste kohta edasiviivat tagasisidet ning hindab õppijaid, kasutades sobivaid ja õppijaid kaasavaid meetodeid, ning toetab selles kolleege riigi või piirkonna tasandil. Arendab metoodikaid tagasisidestamiseks ja hindamiseks.

9.1. Näited õppijatele antud  tagasisidest 

Näide 1. Kirjalik tagasiside töödele ja projektidele

Olen arendanud õppijaid kaasava tagasiside ja hindamise metoodika ettevõttekülastuste järel. Koostan igale külastusele järgnevad töölehed ja refleksiooniülesanded, mis aitavad õpilastel mõtestada kogetut ning seostada seda õppetöö ja karjäärivalikutega. Neid materjale kasutavad ka klassijuhatajad ja aineõpetajad, mis toetab ühtse ja sisuka tagasiside andmist kogu koolis. Nii on ettevõttekülastused muutunud süsteemselt õppimist toetavaks osaks, mitte üksikuteks sündmusteks.

Tõend. Tööleht peale ettevõtte külastust 

https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQBSDQYlcQ54RInO1Hn91-bAAdRVaYwWRQpqucpNK3-LRo4?e=LddZeS

Näide 2.  Tagasiside ja hindamine – süsteemse ja läbipaistva hindamise kujundamine

Olen aidanud välja töötada kooli loovtööde korraldamise ja hindamise juhendi, mis kirjeldab töö etappe alates teema valikust kuni kaitsmiseni ning loob kõigile osapooltele ühtsed arusaamad ootustest ja hindamispõhimõtetest.

Koostasin vahehindamislehed ja retsenseerimise põhjad, mis võimaldavad õpilastel saada tööprotsessi jooksul õigeaegset, sisulist ja edasiviivat tagasisidet. See toetab õpilaste enesejuhtimist, ajaplaneerimist ja vastutuse võtmist oma töö edenemise eest ning aitab vältida olukordi, kus probleemid ilmnevad alles töö lõpus.

Selline süsteem muudab hindamise läbipaistvaks ja õiglasemaks, toetab õppijate arengut ning annab ka juhendajatele selged tööriistad õpilaste toetamiseks ja hindamiseks kogu loovtöö protsessi vältel.

Tõendid: Loovtöö vahehindamine

https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQCW9FQRFUlgTrrCpY7YMq9TAYl84xNZFozQGMZwmf8kQdE?e=vkABWt

Loovtöö retsensiooni  blankett 

https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQDwFlsaHBSvRbp8O1N9PTX8ASB4Q3iIzQQvQLJ_hsEBpqA?e=CTwY3x


Näide 3. Kolleegide tundide külastamine ja vastastikune tagasiside 

Panustan koolis teadlikult kvaliteetse õpetamise ja ühtsete hindamispõhimõtete kujundamisse nii kolleegide tunde külastades kui ka ise oma tunde avades. Tunnikülastused toimuvad nii koolisiseste koolituste ja arendusprotsesside raames kui ka igapäevase professionaalse koostöö osana.

Külastan kolleegide tunde, et näha erinevaid õpetamis- ja hindamisvõtteid ning anda sisulist ja arengut toetavat tagasisidet õppijate kaasamise, hindamise ja õpikeskkonna kohta. Samal ajal on ka minu enda tunde korduvalt külastatud, mille käigus olen saanud konstruktiivset ja professionaalset tagasisidet, mida kasutan oma õpetamispraktika teadlikuks arendamiseks.

Selline vastastikune vaatlemine ja tagasiside toetab koolis õppivat professionaalset kogukonda ning aitab kujundada ühist arusaama heast õpetamisest ja õiglasest hindamisest.

Annan kirjalikku tagasisidet tööde ja projektide kohta, rõhutades protsessi, pingutust ja arengut, mitte ainult lõpptulemust.

Tõend. Välisvaatleja tagasiside https://arekool-my.sharepoint.com/:b:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQC3xcKQ_Sx9QYy2qR5KbIiNAc50CnqHFVdLIs5sp7E6hFE?e=w3qOc9

Are Kooli õpetajate tunnivaatlused https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/aive_annuste_are_edu_ee/IQD_fWg5NlwESbRt1dtCB4z0AfOkdrJJbiO01j7SwLsQPs0?e=oWJXlY

Minu poolt vaadeldud tunni tagasiside https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQBncHkYIVFRR7As1c-0YtWEAaPUQiFFy4xSRnwj942TWdo?e=Aukf7B

9.2. Kasutatavad hindamismeetodid 

Näide 1. Õpilaste emotsionaalse tagasiside kogumine ja kasutamine

Viisin oma klassis läbi õpilaste emotsionaalse heaolu ja õpikogemuse küsitluse, et saada süsteemset tagasisidet selle kohta, kuidas õppijad end koolis ja õppetöös tunnevad. Küsitluse eesmärk oli anda õpilastele turvaline võimalus väljendada oma tundeid, muresid ja rahulolu ning tuua esile ka õpikeskkonna tugevused.

Kogutud tagasisidet analüüsisin ning kasutasin seda klassikeskkonna ja õpetamispraktika kohandamiseks, sh suhtlemise, töökoormuse ja toetavate meetmete planeerimisel. See võimaldas mul reageerida mitte oletustele, vaid õppijate tegelikele kogemustele.

Selline lähenemine toetab õppijate heaolu, turvatunnet ja õpimotivatsiooni ning on osa minu süsteemsest tagasiside kogumise ja kasutamise praktikast.

Kevadel uus küsitlus, kuidas olukord muutunud õppeaasta jooksul.

https://arekool-my.sharepoint.com/:b:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQBur5v8jU2ER6uZDEod0o0fAYGX3LNprZZL_RbaqNYCcUM?e=JFsAYb

Näide 2. Kujundav hindamine
Rakendan kujundavat hindamist järjepidevalt kogu õppeprotsessi vältel, andes õppijatele selget ja edasiviivat tagasisidet.  Annan tunnis jooksvalt suulist ja kirjalikku edasiviivat tagasisidet ning kasutan enese- ja kaaslaste hindamist kokkulepitud kriteeriumide alusel. Pikemate tööde ja projektide puhul rakendan vahehindamist, et toetada õppija arengut kogu õppeprotsessi vältel.

Näide 3. Projekt- ja protsessihindamine
Rakendan projekt- ja protsessihindamist, hinnates lisaks lõpptulemusele ka õppija tööprotsessi, koostööd ja panust. See toetab vastutuse võtmist, enesejuhtimist ja teadlikku õppimist.
Tõend: Loovtöö tagasisidestamine. 


Näide 4. Enese- ja kaaslase hindamine
Kaasan õppijaid hindamisprotsessi, kasutades enese- ja kaaslasehindamise lehti.

Kirjeldus: Lahendame tunnis ülesandeid koos, arutame lahenduskäike ning annan õpilastele aega oma töö üle mõelda ja seda ise hinnata. Oluliseks pean ka arutelu selle üle, milline õppimisviis või lahendus aitas kõige paremini eesmärgini jõuda. Rühmatöödes mõtestab iga õppija oma panuse ühisesse töösse.

Minu jaoks on tähtis, et õpilane tunneks, et teda märgatakse ja toetatakse. Annan tagasisidet selle kohta, mis on juba hästi ning mida saab samm-sammult edasi arendada. Vajadusel vestlen õpilasega ka individuaalselt, rahulikult ja usalduslikult. Usun, et siiras kiitus pingutuse ja pühendumise eest on tugev motivaator ning loon õpikeskkonna, kus õpilane julgeb oma mõtteid jagada ka siis, kui ta ei soovi seda teha kogu klassi ees.

9.3. Kolleegide toetamine ja metoodikate arendamine

Näide tõhustatud toe ja õppekorralduse süsteemsest kujundamisest

9.klassis õpib kolm tõhustatud tuge vajavat õpilast, kelle jaoks on matemaatika üks suurimaid raskusaineid. Koostöös lapsevanemate, aineõpetaja ja koolijuhiga saavutasin kokkuleppe, et neile võimaldatakse üks õpiabitund nädalas lisaks tavapärasele tunniplaanile. Selleks tuli direktoril leida täiendav rahaline ressurss, õpetajal võtta lisakoormus ning lapsevanematel nõustuda õpilaste suurema nädalakoormusega. Meetme rakendamisele eelnes põhjalik selgitustöö kõigi osapooltega, et tagada lahenduse mõistmine ja toimimine.

Lisaks toimib neil mitmes aines individuaalne õppekava, kus on täpselt määratletud oodatavad õpitulemused ja hindamispõhimõtted. Koostöös aineõpetajate, tugimeeskonna ja lapsevanematega hindan regulaarselt rakendatud tugimeetmete mõju, sh õpitulemuste muutust, õpikoormuse sobivust ja õppija toimetulekut.

Tugimeetmete analüüsi põhjal teen juhtkonnale ettepanekuid õppekorralduse edasiseks arendamiseks – näiteks ressursside suurendamiseks, õpetajate täiendkoolituseks või õppekava kohandamiseks. Kuigi rahalised võimalused on piiratud, olen pidanud oluliseks järjekindlalt seista HEV-õppijate vajaduste eest. 

Näiteks sellest õppeaastast õnnestus mul saavutada, et 1.–4. klasside õpiabitunnid on tasustatud ja kajastuvad ametlikult tunniplaanis ning õpilased on EHISes registreeritud üldtoe saajatena, mitte enam „nähtamatu“ toena.

Need sammud aitavad luua Are Koolis süsteemse ja õiglasema õpikeskkonna, kus HEV-õppijate vajadused on arvestatud nii õppevara, õppekorralduse kui ka ressursside tasandil.

Toetan kolleege sobivate ja õppijaid kaasavate tagasiside- ja hindamismeetodite kasutamisel, jagades praktilisi näiteid kujundavast hindamisest, refleksioonist ning projektipõhisest hindamisest. Olen jaganud oma kogemusi ja materjale koolitustel, koostöökohtumistel ja aruteludes, aidates kujundada ühist arusaama tagasiside rollist õppija arengu toetamisel.

Panustan tagasiside ja hindamise metoodikate arendamisse, luues ja kohandades hindamisjuhendeid, refleksioonilehti ja protsessipõhiseid hindamismudeleid, mida saavad kasutada ka teised õpetajad.

Panus maailmahariduse koolitervikliku enesehindamise pilootprojekti
Osalesin aktiivselt maailmahariduse enesehindamise pilootprojekti väljatöötamises, panustades just põhikooli tasandile sobiva mudeli kujundamisse. Are Kool oli selles pilootprojektis ainus põhikool, kes osales gümnaasiumide kõrval, mistõttu sain tuua aruteludesse väikekooli ja nooremate õppijate vaatenurga. Minu panus aitas kohandada enesehindamise küsimusi ja fookusi nii, et need oleksid põhikooli õppijatele ja õpetajatele arusaadavad, jõukohased ning toetaksid teadlikku väärtuskasvatust ja arengut.

Tõend: Kiri analüüsi tegemiseks läbitud pilootprojektile 

 https://arekool-my.sharepoint.com/:i:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQC98HDZpkJXQaV8cHFLKArmAZCOhUzY_n61uozSGR4bXKs?e=1ZrNoI

Foto: 12.maailmanädalal oli maailmamaitseteks pähklid ja seemned. Need õpetajad, kes ei käinud tundides kaasas, said õpetajate toas lugeda infot ja maitsta neid ning leida meeldivamad. (2026)


10. Üldoskus: Analüüsi- ja sünteesioskus - kasutab mõtlemisel süsteemset arutlust, mõtestab protsesse, nähtusi ja nendega seotud osapooli ning selgitab nendevahelisi suhteid, valikute tegemisel alternatiivide tugevusi ja nõrkusi ning loob saadud teadmistest uusi tervikuid ja teeb järeldusi.

10.1. Süsteemse arutluse ja seoste mõtestamise näited

Kujundan õppetööd nii, et õppijad kasutaksid süsteemset arutlust ning õpiksid analüüsima protsesse, nähtusi ja nendevahelisi seoseid. Suunan õpilasi võrdlema erinevaid lahendusi ja valikuid, märkama nende tugevusi ja nõrkusi ning tegema põhjendatud järeldusi. Õppetegevustes loon võimalusi, kus õpilased seovad uued teadmised varasemate kogemustega, moodustavad terviklikke arusaamu ning rakendavad saadud teadmisi uutes olukordades.

Näide 1. Varased põlluharijad ja karjakasvatajad (ajalugu, 5. klass)

Õpilased analüüsivad, miks põlluharimine ja karjakasvatus kujunesid välja just sooja kliimaga piirkondades. Rühmatöös võrdlevad nad loodusolusid (kliima, mullaviljakus, veekogude lähedus) ja inimtegevust (korilus, jahipidamine, loomade kodustamine). Õpilased selgitavad põhjusv- tagajärg seoseid ning teevad järelduse, kuidas need muutused mõjutasid inimeste eluviisi, toidulauda ja asustust. Töö lõpus sünteesivad nad teadmised skeemiks „enne–pärast“.

Näide 2. Alternatiivide võrdlemine ja otsuste põhjendamine (loovtöö, 8. klass)

Loovtöö protsessis juhendan õpilasi analüüsima erinevaid lahendusvariante (nt töö teema, materjalid, töö teostamise viisid). Õpilased toovad välja iga variandi tugevused ja nõrkused ning põhjendavad, miks nad valivad just ühe lahenduse. Selle tulemusel kujuneb oskus teha teadlikke valikuid, hinnata riske ning siduda praktilised otsused teoreetiliste teadmistega.

Näide 3. Maailmaharidus – protsesside ja osapoolte mõtestamine (6.–9. klass)

Maailmahariduse teemades (nt kestlik areng, elav pärand) analüüsivad õpilased erinevaid osapooli: kohalik kogukond, riik, rahvusvahelised organisatsioonid ja üksikisik. Õpilased selgitavad, kuidas nende rollid ja huvid on omavahel seotud ning millised otsused toetavad kestlikku arengut. Arutelude ja rühmatööde kaudu sünteesivad nad saadud teadmised ühisteks järeldusteks ja esitavad ettepanekuid võimalike lahenduste kohta.

Näide 4. Enesehindamine ja refleksioon (klassijuhatajatöö / ainetund)

Pärast rühmatöid ja projekte juhendan õpilasi analüüsima oma panust ja tööprotsessi: mis õnnestus, mis vajas parandamist ja miks. Õpilased seovad tagasiside edasiste õpivalikutega ning sõnastavad konkreetsed arengusammud. See toetab oskust näha tervikut, teha järeldusi ning kasutada saadud teadmisi järgmistes õppetegevustes.

Analüüsi- ja sünteesioskus – minu seisukohast

Kavandan ja viin õpitegevusi läbi, kasutades süsteemset arutlust ning juhendades õppijaid mõtestama protsesse, nähtusi ja nendega seotud osapooli ning selgitama nendevahelisi seoseid. Suunan õppijaid võrdlema alternatiivseid lahendusi, hindama nende tugevusi ja nõrkusi ning tegema põhjendatud valikuid. Toetan õppijate oskust siduda uued teadmised varasematega, luua terviklikke arusaamu ning teha järeldusi. 

Samu põhimõtteid rakendan ka õpetajatevahelises koostöös, algatades ja toetades koostööüleskutseid nii oma koolis kui ka Tori valla koolide õpetajate vahel, et ühiselt analüüsida praktikaid ja kujundada terviklikke lahendusi.

Artikkel. Tori Teataja  ,,Maailmaharidus väikese maakooli pilgu läbi"

https://www.torivald.ee/sites/default/files/documents/2025-12/TVT_12_2025.pdf


11. Üldoskus: Suhtlemisoskus - loob, hoiab ja arendab teiste inimestega usaldusväärseid ning koostööle suunatud suhteid, väljendades end selgelt ja viisakalt. Märkab enda ja teiste vajadusi, ootusi ja emotsioone ning kohandab suhtlust, toetades positiivset ja mõistvat suhtluskeskkonda.

Näide 1. Usaldusliku ja koostööle suunatud suhte loomine

Loon, hoian ja arendan usaldusväärseid ning koostööle suunatud suhteid õppijate, lapsevanemate ja kolleegidega, väljendades end selgelt, viisakalt ja kokkulepetest lähtudes. Märkan suhtlusolukordades osapoolte vajadusi, ootusi ja emotsioone ning kohandan oma suhtlemisviisi vastavalt olukorrale, toetades positiivset, mõistvat ja turvalist suhtluskeskkonda.

Tõend 1.  Vestlus lapsevanemaga, kus  toetasin kontakti valla ja lapsevanema vahel.



Tõend 2. Soovisin oma klassi õpilase esinemist Endla teatri  laval jagada klassi kinnises FB. Kirjavahetus emaga. 

Näide 2. Suhtluse kohandamine ja positiivse keskkonna toetamine

Pingelistes ja tundlikes olukordades (nt õpi- või käitumisraskused) kuulan osapooli aktiivselt, arvestan emotsioonidega ning sõnastan lahendused toetavalt ja lugupidavalt. Eesmärk on hoida dialoog avatuna ja suunata osapooli ühiste kokkulepeteni.
Tõend: juhtumikirjeldus / märkmed