reede, 2. jaanuar 2026

B 3.1. Kompetentsid- Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine

 

1.Tervise hoidmine - hoolitseb enda vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu eest ning toetab selles kolleegi.


Minu vaimset, füüsilist ja emotsionaalset heaolu hoiavad pere – kaasa ja lapsed –, head sõbrad ning toetavad kolleegid. Nende olemasolu aitab hoida tasakaalu ja annab jõudu ka siis, kui tööpäevad on pikad ja pingelised.

Eriti oluline on minu jaoks koostöö ja sõprus tandempartneri Leelo Lusikuga (fotol,  koos õppekäigul), kellega jagame nii rõõme kui ka muresid nii koolis kui ka väljaspool kooli. Teineteise toetamine ja ärakuulamine aitab hoida motivatsiooni ning märgata ka kolleegi heaolu.



Näide 1. Vaimne ja emotsionaalne heaolu

Planeerin oma töökoormust teadlikult, seades prioriteete ja piire ning kasutades refleksiooni ja eneseanalüüsi igapäevase töö osana. Kasutan kalendri- ja märkmikusüsteemi, mis aitab mul eristada kiireloomulisi ja olulisi ülesandeid ning vältida püsivat ülekoormust. Regulaarne tööalane refleksioon võimaldab mul märgata väsimuse märke ja vajadusel tempot korrigeerida.

Tõend: Väljavõte isiklikust päevaplaanist (värviline- tehtud)

Osalesin Raimo Ülavere juhendatud koolitusel ,,Nautimist väärt töö", mis oli väga positiivne ja toetav kogemus ning aitas mul teadlikult mõtestada enda väärtusi, tugevusi ja rolli õpetajana. Koolitus toetas eneseteadlikkust, eneseusku ja tööalast tasakaalu ning andis praktilisi mõttekohti edasiseks  arenguks. Raimo Ülavere koolitusel jäi mind kõnetama mõte, et igaüks peab teadlikult valima oma võitluse – selle valdkonna, kus ta tahab ja suudab olla hea. Kõike korraga ei ole võimalik teha ning seetõttu on oluline osata öelda ka „ei“, et hoida oma fookust ja vaimset tasakaalu. Samuti rõhutati, et negatiivsed mõtted ei ole midagi, mida peaks maha suruma või häbenema – need on loomulik osa alalhoiuinstinktist, mis aitab inimest hoiatada, piire seada ja ennast kaitsta. Nende mõistmine ja teadvustamine toetab teadlikumat enesejuhtimist ja tööalast jätkusuutlikkust.

Tõend. Lähetus meisterklassi  koolitusel osalemiseks.




Näide 2. Osalesin Inga Lunge koolitusel „Vaimne tervis ja motivatsioon“ ning „Kehakeel“, mis andsid praktilisi tööriistu emotsioonide märkamiseks ja kehakeele teadlikuks „lugemiseks“, samuti enda motivatsiooni hoidmiseks. Koolitus aitas mul paremini jälgida oma töökoormust, hoida tasakaalu ning tegutseda teadlikumalt ja enesehoidlikumalt. Inspiratsiooni ja saadud teadmiste põhjal leppisime koolijuhiga kokku, et kutsume Inga Lunge õpetajate päevaks ka Are Kooli õpetajatele esinema. Plaanis on korraldada sügisel väljaspool kooli hariv ja samas lõbus koosviibimine, mis toetab õpetajate vaimset heaolu, meeskonnatunnet ja motivatsiooni.

Foto: Hetk koolituselt.
Kiri direktorile kokkuleppe osas.


Näide 3
. Olen elanud Ares ligi 15 aastat ning kuna minu sõpruskond ja sotsiaalne võrgustik on kujunenud peamiselt kolleegidest, pean väga oluliseks hoida ja toetada häid, inimlikke suhteid ka tööväliselt. Panustan teadlikult kolleegide vaimsesse heaolusse väikeste, kuid tähenduslike igapäevaste tegudega, mis loovad hooliva ja toetava töökeskkonna.

Mul on suur õuna- ja kirsiaed ning kasvatan rohkelt rabarberit ja piparmünti. Jagades oma aiasaadusi kolleegidega – eriti nendega, kes elavad linnas või korterites – loon võimalusi rõõmuks ja hoolivaks märkamise hetkeks. Igal sügisel toon õpetajate tuppa õunu, mis kestavad sageli poole talveni. Talvekuudel joovad kolleegid minu kuivatatud piparmünditeed ning kirsisaagi ajal korjan ja külmutan kirsse, mis leiavad terve talve jooksul koha õpetajate toa laual.

Need väikesed jagamised toetavad ühtekuuluvustunnet, loovad hubaseid ühiseid hetki ning aitavad vähendada pinget ja tööstressi, olles loomulik osa hoolivast ja väärtuspõhisest koolikultuurist.

        

                



Näide 4. Füüsiline heaolu.

Pean oluliseks regulaarset liikumist ja piisavat puhkust, et säilitada füüsiline vastupidavus ning toetada vaimset tasakaalu. Jälgin teadlikult töö- ja puhkeaja vahekorda ning väärtustan taastumist pingeliste perioodide järel. Vajadusel kohandan oma töötempot, et hoida pikaajalist töövõimet.

Igapäevaselt käin jalutamas ning pean oluliseks, et päevas oleks täidetud vähemalt 10 000 sammu. Regulaarne liikumine aitab hoida kehalist toonust ning ennetada tööga seotud väsimust. Jalutuskäigud koos sõbrannaga toetavad lisaks füüsilisele heaolule ka emotsionaalset tasakaalu, pakkudes võimalust arutada töö- ja igapäevaeluga seotud mõtteid ning maandada pingeid. Talve ja sügisel käime peale tööd, kevadel, ja suvel hommikul vara.

    
Õhtusel jalutuskäigul kogetud imeline hetk.

Oluliseks taastumisviisiks pean saunas käimist – vihtlen iganädalaselt ning vähemalt kord kuus külastan koos kaasaga spaad, mis aitab teadlikult aeg maha võtta ja toetab nii füüsilist kui vaimset taastumist. Lisaks pakuvad koduõues tehtavad aiatööd kevadest sügiseni piisavat füüsilist koormust. Suurte lillepeenarde eest hoolitsemine aitab hoida liikumisharjumust ning pakub vaheldust ja rahustavat tegevust pärast tööpäeva.

Foto. Vaade tagahoovist (suvi 2025)

 Foto. Suvi 2025

Näide 5. Elektrikinnaste massaaž ja õliteraapia.

Teadliku enesehoiu osana käin juba aastaid iga kuu korra kahetunnisel elektrikäe massaažil ja õliteraapias. See aitab leevendada pingest tingitud vaevusi ning „lahti muukida“ kohti, mis pikaajalise istuva ja vaimselt pingelise töö tulemusena valutama kipuvad. Õliteraapia toetab sügavat lõõgastumist ja sisemist rahulolu, aidates taastada tasakaalu ning tulla igapäevatöösse tagasi rahulikuma ja keskendunumana.

Tõend: TaoDao arvehttps://arekool-my.sharepoint.com/:b:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQCjmuhr1O2YQLKbmQ0ywpI1AQQew3bz3xBvpC0nWycKWnA?e=tbQGcz

Sotsiaalne heaolu

Panustan toetavasse ja avatud töökeskkonda, hoides häid suhteid kolleegidega ning osaledes meeskonnatöös ja ühistes aruteludes.

Näide 6. Motomatkad kolleegi ja tema mehega

Lisaks reisidele on minu jaoks oluliseks tasakaalu hoidmise viisiks motomatkad koos kaaslase ning hea sõbranna ja kolleegi Leeloga. Kui kevadel tõuseb päike kõrgemale ja ilm soojeneb üle +15 kraadi, tekib loomulik soov istuda mootorratta selga ja minna teele. Nii algavad juba maikuus esimesed nädalavahetuse sõidud kas Eestis või Lätis.

Igal suvel võtame ette ka pikema, pea kümnepäevase motomatka mööda Euroopat. Läti, Leedu ja Poola on meil juba läbi sõidetud ning oleme käinud ka Slovakkias, Tšehhis ja Saksamaal. Ka sel suvel on meie sihiks taas Ungari. Need reisid on aeg, mil pea saab argimuredest vabaks – näeme vahetult teise riigi elu, inimesi ja keskkonda ning kogeme liikumisvabadust ja kohalolu.


Foto: Mina ja Peeter (2025, Rakvere)

                                         Foto: Meie sõpruskond (Saksamaa, 2024)

                                                  Foto: Teel (2025, Läti)

Näide 7. Reispäevikud

Olen aastaid pidanud motomatkadest ja oma reisidest  reisipäevikut, kuhu kirjutan vahetult sellest, mida näen, mis üllatab ja mis pakub rõõmu. Jagan neid mõtteid ka Facebooki grupis sõpradega ning saan alati sooja ja positiivset tagasisidet – minu reisipäevikuid oodatakse ja loetakse huviga. See annab mulle tunde, et minu kogemused pakuvad rõõmu ka teistele ning toetavad minu enda heaolu ja loovust. Kord, kui ei jõudnud kõigist päevadest kirjutada, tulid juba kirjad- mis teiega juhtus?

                   

           

Sellised ühised teekonnad aitavad mul hoida tasakaalu, olla vaimselt värske ning tulla igapäevasesse õpetajatöösse tagasi rahulikuma ja avarama pilguga.

Kolleegide toetamine 

Näide 8. Ärakuulaja

Panustan teadlikult toetava ja avatud töökeskkonna kujundamisse, hoides häid ja lugupidavaid suhteid kolleegidega ning osaledes aktiivselt meeskonnatöös ja ühistes aruteludes. Olen kolleegidele ärakuulajaks ja toetajaks ning pean oluliseks igapäevast sõbralikku ja positiivset suhtlust, mis loob usaldusliku ja turvalise töökeskkonna.

Kirjeldus: Minu järjepidev ja heatahtlik suhtlusviis on aidanud võita ka koostöö suhtes algselt ettevaatlike kolleegide usalduse. See on loonud olukorra, kus kolleegid julgevad minu poole pöörduda ka digivahendite ja arvutiga seotud küsimustes. Kuna olen sageli üks esimesi majja saabujatest, saan kolleege toetada juba tööpäeva alguses, aidates tehnilised probleemid kiirelt lahendada ning vähendades seeläbi tööpäevaga kaasnevat pinget.

Näide 9. Kooliüritustel  ja  ühistel tähtpäevadel osalemine

Kolleegidega kooliüritustel ja ühiste tähtpäevade tähistamisel osalemine toetab meeskonnatunnet, ühtekuuluvust ja sotsiaalset heaolu. Ühised hetked väljaspool igapäevast õppetööd loovad võimaluse mitteformaalseks suhtluseks, tugevdavad omavahelisi suhteid ning aitavad hoida toetavat ja hoolivat töökeskkonda.

Tõend: Stiilipäeval koolis.

Oma sotsiaalse heaolu hoidmine aitab mul olla õppijatele rahulik, järjepidev ja toetav õpetaja. Kolleegide heaolu märkamine ning rõõmsameelne ja avatud suhtlus loovad koolis usaldusliku ja hooliva töökeskkonna, kus on hea koos töötada. Selline õhkkond toetab nii õpetajate töövõimet kui ka turvalise ja õppijasõbraliku õpikeskkonna kujunemist.

2. Tasakaalu hoidmine ¬ hoolitseb enda töö- ja eraelu tasakaalu eest ning toetab selles kolleegi.

Püüan oma igapäevatöös hoida tasakaalu töö ja eraelu vahel, sest tean, et ainult nii saan olla järjepidev ja rahulik õpetaja. Planeerin oma aega teadlikult, luban endale puhkehetki ning jälgin, millal on vaja tempot maha võtta. Aeg-ajalt peatan end ja mõtlen läbi, kuidas mul päriselt läheb, ning teen vajadusel muudatusi, et säiliks nii töövõime kui ka rõõm õpetajatööst.

Näited enda töö- ja eraelu tasakaalu hoidmisest

Näide 1. Lennureisid

Minu jaoks on oluline, et mul oleks kindel viis töörutiinist välja tulla ja päriselt puhata. Selleks on ühised reisid koos kaasaga. Paar–kolm korda aastas võtame ette reisi väljapoole Eestit, mis aitab mul vaimselt taastuda, kogeda midagi uut ja tulla tööle tagasi värske pilguga.

Reiside planeerimine on minu jaoks osa puhkusest – ostan ise lennupiletid, broneerin majutuse ning uurin sihtkoha võimalusi. Kohapeal liigume palju ringi, kasutades näiteks hop-on hop-off busse või tutvumisretki platvormi GetYourGuide kaudu; Armeenias kasutasime ka isikliku giidi teenust, mis andis paikadele sügavama tähenduse.

Viimase kolme aasta jooksul oleme külastanud mitmeid linnu, sealhulgas Berliin, Sofia, Tirana, Budapest, Tbilisi, Jerevan, Kairo, Bukarest ja Stockholm. Juba on olemas piletid Chișinăusse veebruaris ning aprillis ootab ees reis Istanbuli.

Püüan teadlikult külastada paiku, mida käsitlen ka ajalootundides. Nii saavad õpitavad teemad minu jaoks elulise ja isikliku mõõtme ning see rikastab ka minu õpetajatööd. Selline puhkus aitab hoida tasakaalu, toetab vaimset heaolu ja annab energiat igapäevaseks tööks koolis.

 
 
  




                                 

Näide 2. Teater 

Minu nõrkuseks on teatrikunst. Eriti meeldib mulle planeerida teatrikülastusi, mis viivad kodust kaugemale ja hõlmavad ka ööbimist – see teeb elamusest terviku. Enamasti korraldan neid koos Peetriga, kuid sageli vean teatrirännakutele kaasa ka Leelo ja tema abikaasa.

Nii on meil kahele perele juba augustiks ( ,,Baskin", ,,Vihmana ma sajan") teatrikülastused   ja detsembriks Sal Salleri 60 kontserdile piletid olemas ja  planeeritud – alati koos öömajaga. Need väljasõidud ei ole pelgalt kultuurielamused, vaid teadlik enesehoiu viis: võimalus astuda korraks maha igapäevaselt karusellilt, vahetada keskkonda ja suunata mõtted mujale.

Teater inspireerib, taastab tasakaalu ja annab jõudu tulla igapäevatöösse tagasi värske pilguga.

           

                             

        

Näide 3. Vanaema roll

Minu jaoks on väga oluline ka minu roll vanaemana. Olen tüüpiline tänapäeva vanaema – teen täiskohaga tööd, elan aktiivset ja sisukat elu, kuid leian teadlikult aega ka oma lastelaste jaoks. Mul on kaks väikest päikesekiirt, kelle kõrval olemine ja sirgumise jälgimine pakub puhast rõõmu.

Kolmeaastane Otto Maru avastab maailma suure uudishimuga ning temaga koos on juba tore mängida, käia kinos, rannas, loomaias või lihtsalt koos olla. Väikese, alles mõnekuuse Itti  Säde arengut jälgides saab iga päev taas kogeda, kui imeliselt lapsed kasvavad ja arenevad. Need hetked õpetavad mind aeglustama ja olema päriselt kohal – ning kinnitavad, et ka kiire tööelu kõrval peab ja saab aega võtta kõige olulisema jaoks.

Foto 1. Igal suvel on Otto Maru mõnda aega  Ares, siin sõidame Valgeranda (2025)
Foto 2. Itti Säde ja Otto Maru jõulupeol (2025)

Kolleegide toetamine töö- ja eraelu tasakaalu hoidmisel

Mul on kaks last – poeg ja tütar. Tütar Saskia on kinkinud mulle vanaema rõõmud, mis on minu elus väga oluline ja rikastav roll. Poeg Mairo töötab Are Koolis tööõpetuse õpetajana ning on minu kolleeg. Meie koostöö on sisuline ja tulemuslik – viime koos ellu erinevaid projekte ning juhendame õpilaste tulemuslikult loovtöid.
Perekondlike ja tööalaste rollide põimumine on õpetanud mind hoidma selgeid kokkuleppeid ja professionaalset tasakaalu ning näidanud, kui väärtuslik võib olla usaldusel ja ühisel vastutusel põhinev koostöö koolikeskkonnas.

Näide 1. Organiseerin kolleegide eest

Kolleegide toetamisel olen teadlikult võtnud enda kanda õppekäikude ja väljasõitude organiseerimise. Mul tuleb see hästi välja ja kolleegid usaldavad selles täielikult mind. See annab kolleegidele kindlustunde, sest nende peamine roll on vaid  osaleda reisil ja keskenduda seal oma klassile,  Olen igal õppeaastal korraldanud ka ööbimisega õppe- ja haridusreise, kasutades selleks erinevate projektide rahastusvõimalusi.

Selline tööjaotus toetab meeskonnatööd ja vähendab kolleegide koormust. Kolleegid on jaganud positiivset tagasisidet nii enda kui ka lapsevanemate poolt – eriti arenguvestlustel, kus vanemad hindavad õppekäikude sisukust ja head korraldust. See kinnitab, et hästi läbimõeldud ja sujuvalt organiseeritud õppereisid toetavad nii õppijate arengut kui ka õpetajate rahulolu.

Tõend. Õppekäikude kavad https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQCR8-bpDydEQqbpelhdaRXOAb9OsMqyKCK5_ddgcpLa_NU?e=H2pjRt

https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQCVE03cny8TQLoJ1MzHt4EBAfD-98fGy34pZ4ruDaBCtFE?e=vHbIaf

Näide 2. Restoranide nädal

Restoranide nädalad sügisel ja kevadel on minu jaoks alati oodatud vahepeatused argirütmis. Need nädalad pakuvad võimalust kogeda Pärnu restoranide põnevaid maitseelamusi ning võtta teadlikult aega enda ja teiste jaoks. Külastan restoranide nädalat igal korral paar-kolm korda – sõpradega, kuid sageli ka kolleegidega.

See on mõnus vaheldus tavapärasele tööelule ning loob ruumi töövälisteks vestlusteks ja inimlikuks suhtluseks. Just sellised hetked aitavad hoida häid suhteid, toetavad vaimset tasakaalu ja annavad energiat igapäevatöösse naasmiseks.


Foto: Mitte kõik restoranide nädala road ei osutu kahjuks maitseelamuseks. Ka meil on kolleegidega olnud üks eriti meeldejääv külastus – sedavõrd tagasihoidlik, et see pakkus rohkem ainest hilisemaks naljaks kui kulinaarseks elamuseks. Õnneks on sellised kogemused harvad ja jäävad pigem ühise naeru kui pettumuse varamusse.

Osalen järjepidevalt koolisisestes aruteludes ja meeskonnategevustes, panustades töökorralduse, koostöö ja õpetajate heaolu arendamisse ning aidates kujundada organisatsioonikultuuri, mis väärtustab tasakaalu töö- ja eraelu vahel.

Näide 3. Koostegemise rõõm

Organisatsioonikultuuri toetab minu hinnangul ka koos tegemise ja õppimise rõõm. Näiteks korraldasime jõulude eel pärgade punumise koolituse, kus kolleegid said vabas ja toetavas õhkkonnas – piparkooke ja glögi nautides – valmistada endale koju kaunistuse. Koolis on selleks väga tore kolleeg, kes selliseid  meisterdamise töötube läbi viib. Samuti oleme ühiselt osalenud loovates töötubades (nt joonistamine, kipsimaal), mis tugevdavad meeskonnatunnet ja toetavad õpetajate heaolu.

                                  Foto: Minu meisterdatud jõulupärg koduuksel (2025)

                                 https://www.are.edu.ee/et/uudised/03122025-teeme-ise

                                 

                                     Foto: Kipsmaali töötoas minu tehtud pilt. 

Uue aasta alguses moodustati väike grupp õpetajatest, kes käivad kord nädalas koos end liigutamas.
See on saanud toredaks ja oodatud võimaluseks argirutiinist välja tulla, hoida nii keha kui ka vaimu värskena ning veeta aega kolleegidega vabamas ja toetavas õhkkonnas.

Foto: Tervisevõimlemise üleskutsega ühinemas

3. Karjääritee kujundamine - kujundab teadlikult enda kui õpetaja karjääriteed ja õppimist, toetudes enda professionaalse tegevuse refleksioonile. Toetab ja juhendab kolleege reflekteerimisel ning karjääritee kujundamisel.

Kujundan oma karjääriteed teadlikult, mõeldes regulaarselt tagasi oma tööle ja sellele, kuhu edasi liikuda tahan. Minu eesmärk on taotleda meisterõpetaja kutse, mille nimel teen praegu järjepidevalt tööd – reflekteerin oma praktikat, osalen täiendkoolitustel ning kogun tõendusmaterjali. Samal ajal arendan end sihipäraselt ka karjääriõpetaja suunas, et osata veel paremini toetada õpilasi nende valikute, tugevuste ja tulevikuplaanide mõtestamisel.

Viimase poole aasta jooksul olen läbinud kaks mahukat karjääriteemalist koolitust, mis on andnud mulle nii uusi teadmisi kui ka praktilisi tööriistu karjääriõppe läbiviimiseks. Lisaks olen registreerinud end uuele karjääriõppe koolitusele, mis toimub veebruarist aprillini, et oma oskusi selles valdkonnas veelgi süvendada.

Olen koolitustel õpitut juba oma igapäevatöös kasutanud. Näiteks olen individuaalvestlustes aidanud õpilastel mõtestada oma tugevusi, huvisid ja väärtusi ning arutada erinevaid valikuvõimalusi, kasutades lihtsaid ja arusaadavaid võtteid, nagu arutelud, eneseanalüüs ja väärtuste kaardistamine. Need vestlused aitavad õpilastel paremini mõista iseennast ja teha teadlikumaid otsuseid.

Karjääriõppe teemadel teen koostööd ka kolleegidega. Olen jaganud koolitustelt saadud ideid ja töövõtteid ning osalenud koolisisestes aruteludes, kus oleme koos mõelnud, kuidas karjääriõpet siduda aineõppe ja projektidega nii, et see oleks õpilaste jaoks päriselt tähenduslik.

Lisaks oma karjääriplaani kujundamisele toetan ja juhendan kolleege reflekteerimisel ja karjääritee mõtestamisel, jagades oma kogemusi kutse taotlemise ja professionaalse arengu planeerimise protsessist. Näiteks olen toetanud kaht kolleegi saamaks vanemõpetaja kutset.  Pean oluliseks avatud arutelusid ja toetavat koostööd, kus iga õpetaja saab oma arenguteed rahulikult ja teadlikult kujundada.

Minu eesmärk on õppida tehisintellekti teadlikumalt ja oskuslikumalt kasutama jutustavate videote ning esitluste loomisel. Olles osalenud mitmetel AI-koolitustel, olen mõistnud, et suurim väärtus peitub just praktilises loomises – huvi on kasvanud katsetada, luua ja rakendada AI-d päris õppetöös. Selleks andis lisa tõuke Reigo Kimmeli esinemine ettevõtlusõpetajate talvekoolis.


Lisaks akadeemilistele ja karjääriõppealastele koolitustele pean oluliseks ka loovuse ja praktiliste oskuste hoidmist ja arendamist. Mulle meeldib meisterdada ning võimalusel osalen erinevates meistriklassides ja töötubades. Need tegevused pakuvad mulle rõõmu ja vaheldust, aitavad hoida loovust ning arendada käelist ja visuaalset mõtlemist. Samuti saan sealt sageli ideid, kuidas praktilisi ja loovaid tegevusi siduda nii aineõppe kui ka karjääriõppega.

Meisterdamine ja töötubades osalemine toetavad minu tööd karjääriõpetajana eelkõige seeläbi, et oskan paremini märgata ja väärtustada õpilaste erinevaid tugevusi. See on eriti oluline nende õppijate puhul, kelle huvid ja tulevikuplaanid on seotud praktiliste, loovate või käeliste tegevustega. Lisaks aitab selline loov ja praktiline tegevus hoida tasakaalu vaimse ja igapäevatöö vahel ning toetab minu enesejuhtimist ja tööalast kestlikkust.

Tõendid: Karjääriõpetuse baaskoolitus https://arekool-my.sharepoint.com/:b:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQCG_QYtuhnURa33xHWenL2_AVMAlMQe73hXGNtNS1BqrSs?e=s4zaWc

Karjääriõpetuse põhikoolis https://arekool-my.sharepoint.com/:b:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQAk6sKW7gaVT7Mn9dPBzLKWAdOCzX1KD59P2I4boe9mCkI?e=R2Tr4r

Ettevõtlusõpetajate talvekool https://arekool-my.sharepoint.com/:b:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQCsrjSksWDdT4W-ssZjlQmLAWkF_r10x0sOhbjMo8pcWrg?e=B1PA3L

4.Teadmiste ajakohastamine - hoiab ennast kursis valdkonna ning õpetamise-ja õppimisalaste uuenduste, teaduskirjanduse ja uuringutega. Toetab kolleegide õppimist ja arengut ning algatab ja juhib tegevusi kolleegide õppimise ja arengu toetamiseks.


4.1.  Teadmiste ajakohastamine – näide ajalooõpetusest

Jälgin järjepidevalt ajaloo- ja haridusuuringute uusi avastusi ning olen valmis muutma ka varem kinnistunud õpetuslikke narratiive vastavalt teadusliku teadmise arengule. Näiteks on varasemates allikates ja õpikutes levinud väide, et Adolf Hitleril oli juudi päritolu, mida käsitlesin ka 9. klassi ajalootundides. Uuemad teadusartiklid ja uurimused on selle väite ümber lükanud, mistõttu olen oma õpetust vastavalt korrigeerinud ning selgitan õpilastele, kuidas ja miks ajaloolised tõlgendused ajas muutuvad.

Tõend. https://www.ohtuleht.ee/1144279/dna-paljastab-hitleril-oligi-ilmselt-vaid-uks-munand-ent-juudi-verd-temas-polnud , Channel 4 dokumentaal „Hitler’s DNA: Blueprint of a Dictator“ (2025)

Samuti olen pidanud muutma oma käsitlust Eesti ajaloo teemadel. Varem rääkisin õpilastele Lembitu pealuu võimalikust ostmisest Poolast, kuid kuna vastav uurimisprojekt on lõpetatud ning koljut ei leitud, olen oma narratiivi ajakohastanud, tutvustades õpilastele küll uurimistöö käigus kogutud huvitavat materjali, kuid rõhutades teadusliku tõendusmaterjali puudumist.

Tõend: https://www.postimees.ee/7675579/lembitu-pealuu-otsingud-ei-kandnud-vilja

Ka Eesti esiajaloo käsitluses jälgin uusi avastusi: seni ainsaks peetud Pulli asulakohale on lisandunud samaaegseid leide Pärnu jõe ja Reiu jõe piirkonnast. Neid teadmisi lõimin oma õpetusse, et anda õpilastele ajakohane ja mitmekülgne pilt Eesti varasest asustusest. Pean oluliseks, et õpilased mõistaksid ajaloo kui teaduse pidevat muutumist ning oskaksid eristada tõendatud teadmisi oletustest.

Tõend.https://forte.delfi.ee/artikkel/820226/teadlane-leidis-11-000-aasta-vanuse-asula

Näide 2. Rahvusvahelised uuringud

Lisaks koolitustele hoian end kursis ka rahvusvaheliste uuringute ja raamistikudokumentidega.

Viimati tutvusin OECD ja Euroopa Liidu koostöös valminud dokumendiga Joint EU/OECD-INFE Financial Competence Framework for Children and Youth, mis käsitleb Euroopa laste ja noorte rahatarkuse taset. Erilist huvi pakkusid mulle 12–16-aastaste noorte uuringutulemused, millest selgus, et finantsoskuste ja rahaliste käitumisharjumuste kujunemisel on suurim roll lapsepõlves ja noorukieas eelkõige vanematel. See kinnitab, et kuigi kool on oluline õppimise ja teadlikkuse kujundamise koht, on kodu mõju rahakäitumise kujunemisel määrava tähtsusega.

Uuringutest saadud teadmised aitasid mul paremini mõtestada kooli ja kodu rolli rahatarkuse õpetamisel ning toetavad minu õpetamistöös teaduspõhist ja ajakohast lähenemist.

Tõend. Link uuringule

https://arekool-my.sharepoint.com/:x:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQD7KsE98Yq3T4aGRjOjBtnRAc_gPSdo8DtO9fNhJbbPiLw?e=KvlATV&nav=MTVfezAwMDAwMDAwLTAwMDEtMDAwMC0wMDAwLTAwMDAwMDAwMDAwMH0

Näide 3. Uuringute ülevaade. K. Mädamürgi ja K. Tõugu ettekanne ,,Ettevõtlikkuspädevuse hindamisvahendid II ja III kooliastmes"

Osalesin koolitusel, kus tutvustati läbiviidud ettevõtlikkuspädevuse uuringut II ja III kooliastmes. Koolitusel käsitleti hindamisvahendi sisu ja eesmärki – kaardistada õpilaste ettevõtlikkuspädevuse erinevad oskused, hoiakud ja arendatavad omadused ning pakkuda õppijat toetavat, sõnalist ja konstruktiivset tagasisidet.

Tutvustati ettevõtlikkuspädevuse hindamisvahendit, mis on üles ehitatud ühe koolitunni jooksul täidetava testina: 6. klassis koosneb test 16 ülesandest, millega hinnatakse 25 oskust, teadmist, hoiakut või arendatavat omadust, ning 8.–9. klassis 20 ülesandest, mis hindavad 33 omadust. Testi on katsetatud kahel korral ning tagasiside tugineb suurele valimile (6. klassis 1047 ja 8.–9. klassis 1145 õpilast). Tagasiside  toetab õppija enesemõistmist ja edasist arengut.

Saadud teadmisi ja juhendmaterjale jagasin oma kooli pedagoogidega, et toetada ettevõtlikkuspädevuse teadlikumat arendamist ja hindamist igapäevases õppetöös. Õpetajatel on võimalik hindamisvahendit kasutada tasemetööna EISis, mis võimaldab tulemuste analüüsi ning õppetöö edasist sihipärast planeerimist.  Tõend. Link ettekandele https://arekool-my.sharepoint.com/:u:/g/personal/toomas_are_edu_ee/IQA_N1KjFkCqRJz9ubRbVyIGAX02bXdm7GRkXHV7JaCHElU?e=EareeP


Näide 4. Noppeõpe ja Pärnu Tammsaare Kooli praktika

Kristi Suppi, Pärnu Tammsaare Kool õpetaja, tutvustas oma kogemust noppeõppe meetodi rakendamisel. Projekti SA Iga Laps on Andekas raames viis noppeõppe meetodit ka praktiliselt läbi ning jagas kogemusi selle kasutamisest andekate õppijate toetamisel. Meetod keskendub kogemusõppele, süvendatud mõtlemisele ja õpilase iseseisvale vastutusele, mitte pelgalt kiiremale õppetempole.

Projekti esindajad Kaija Kits ja Eneli Rimpel tutvustasid üleriigilist koostöövõrgustikku ning andekate õppijate toetamise võimalusi. Saadud infot jagasin oma kooli õpetajatega ning tõstatasin arutelu küsimuse, kas võiksime koolina selle võrgustikuga ühineda.

https://arenduskeskus.eu/uritused/matik-opetajate-neljas-koostookohtumine/

Näide 5. Õppematerjalide näited

Pärandkultuuri koolituselt saadud elava pärandi ketta metoodika võimaldab õpilasel valida uuritava teema ning toetavate küsimuste abil iseseisvalt uurida tähtpäevi, sündmusi, pühapaiku ja kohalikke tavasid. Kasutan seda lähenemist tundide mitmekesistamiseks ja õpilaste uurimisoskuste arendamiseks, hoides oma õpetamist kooskõlas uuendatud õpetamispõhimõtetega.

Foto. Elava pärandi ketas.


Näide 6.  Koolitus ,,Ennastjuhtiva õppija toetamise õpiringid"

Haridusvaldkonna arengukava eesmärk on toetada ennastjuhtiva õppija kujunemist kõigil haridustasemetel, kuna enesejuhitud õppimise oskus on oluline nii edasistes õpingutes, tööelus kui ka ühiskonnas toimetulekul.

Õpiring koosnes 11 kohtumisest: kolmest ühisest koolituspäevast teiste koolidega ning kaheksast koolisisest õpiringist (1,5 tundi). Koolituse käigus kasutati tööraamatut ja veebipõhist tunnitegevuste panka. Osalemine värskendas teadmisi, aitas seniseid praktikaid süstematiseerida ning kinnitas, et olen oma õpetajatöös õigel teel, toetades õpilaste ennastjuhtimise kujunemist.

Tõend:




Näide 7.  Enesetäiendamine

Üldiselt  ma saan aru, milles ma peaksin end arendama, mida juurde õppima. Osalen võimalusel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel, mis on seotud minu õpetamisvaldkonnaga ja mis võimaldavad mul arendada uusi oskusi ja teadmisi. 

Tõend. Aktiivse ainetunni digiamps (2024) 

https://drive.google.com/file/d/1T_oOOSmElgbKTZ8SEq-jjdA-9wxsLUhR/view 

Kuna ma olen ka üks maailmanädala organiseerijatest, siis uued ideed ja käsitlused on alati vajalikud. Selleks käisin kliimateadlikkuse koolitusel ning teenisin välja vastava märgi.

Tõend: https://docs.google.com/document/d/1DJ3tVizTdyQSPGtCNJqI6Icnp5NVpd8z/edit?usp=sharing&ouid=112768702099148945005&rtpof=true&sd=true

Näide 8. HEV õpilaste õppematerjale tellimine

Olen HEVKOna vastutav erivajadustega õppijatele sobivate õppematerjalide tellimise ja kasutuselevõtu eest. Iga õppeaasta alguses tellin õppematerjalid vastavalt õppijate tegelikele vajadustele ning jagan neid aineõpetajatele koos selgitustega, kuidas ja millisel eesmärgil materjale kasutada.

Õppematerjalide valik ja jagamine saab toimuda alles pärast seda, kui oleme koos õppejuhiga augustis koostanud eritoe, tõhustatud toe ja lihtsustatud õppekava alusel õppivate õpilaste individuaalsed tunniplaanid. Pärast õppekoormuse jaotamist saan õpetajatele anda ka juhised individuaalse õppekava koostamiseks ning selgitada, milliseid põhimõtteid ja õpilase eripärasid tuleb arvesse võtta.

Praktika näitab, et kõik algsed kokkulepped ei pruugi õppetöös toimida ning vajalik on paindlik ümberkorraldamine. Näiteks jagasime ühe algklasside õpetajaga (kes on lõpetanud kaasava hariduse magistriõppe) 5. klassi lihtsustatud õppekaval õppiva õpilase eesti keele õpetamise. Kokkuleppe kohaselt jäi temale keeleõpe, mina võtsin enda kanda teksti ja lugemise osa.

Pärast I trimestrit selgus aga, et õpetajal esines raskusi 5. klassi LÕK-i keeleõppega, eeskätt häälikupikkuste määramisel. Korduv juhendamine ja tugi ei andnud soovitud tulemust, mistõttu tegime muudatuse: vahetasime õpetatavad osad omavahel ära. Õpetaja jätkas tekstiõpetuse ja teksti analüüsiga, mina võtsin üle keeleõppe. Selline paindlik lähenemine võimaldas paremini toetada nii õpilase arengut kui ka õpetaja tugevusi.

Näide 9. Eritoega õpilase õppevara valimine

4.klassis õpib eriklassis õpilane, kes on klassikursust kordama jäänud kolmel korral. Koostöös eriklassi õpetajaga teeme järjepidevat ja tihedat koostööd, kohandades pidevalt nii õppevara kui ka metoodikat, et toetada õpilase motivatsiooni koolis käia ja õppida.

Lahendusi otsides oleme sageli pidanud mõtlema tavapärasest „raamist välja“. Kui varasematel õppeaastatel oli klassikursuse kordamise peamiseks põhjuseks õpilase vähene kooliskäimine, siis käesoleval õppeaastal on olukord muutunud – noormees on koolis kohal ning osaleb õppetöös järjepidevalt.

Õpilase areng on vanusest ja sihipärasest toest tulenevalt olnud märgatav ning see võimaldab tal sel õppeaastal lõpetada 4. klassi ning jätkata õpinguid 5. klassis. Sellised väiksed, kuid väga tähenduslikud edusammud sünnivad eelkõige õpetajatevahelisest koostööst, valmisolekust kiiresti ümber orienteeruda ning oskusest kohandada õppetööd vastavalt õppija tegelikele vajadustele.

5.Uurimusliku lähenemise rakendamine enda professionaalsuse arendamiseks - analüüsib ja täiustab enda õpetamisoskust, rakendades uurimuslikku lähenemist. Algatab ning viib läbi tegevusi ja projekte oma organisatsioonis ning laiemalt, sh koostöös teiste haridusasutustega õppeprotsessi tõenduspõhiseks uurimiseks ja arendamiseks.

Analüüsin ja täiustan järjepidevalt oma õpetamisoskust, rakendades uurimuslikku lähenemist nii õppetöös kui kooliarenduses. Algatan ja viin läbi tegevusi ning projekte, mille eesmärk on õppeprotsessi teadlik uurimine ja tõenduspõhine arendamine.

Olen eestvedaja kooliülestes projektides (nt majandusnädal ja maailmanädal), kus kavandame tegevusi koos kolleegide ja partnerorganisatsioonidega, viime need ellu ning analüüsime nende mõju õppijatele. Uurimuslik lähenemine avaldub süstemaatilises refleksioonis, tagasiside kogumises (õpilased, õpetajad, külalisesinejad) ning saadud järelduste kasutamises järgmiste projektide ja õppetegevuste täiustamisel.

Koostöös teiste koolide ja organisatsioonidega (nt maailmahariduse ja lõimitud õppe projektid) oleme analüüsinud erinevate metoodiliste lahenduste toimivust ning kohandanud neid oma kooli konteksti. Karjäärikoordinaatorina toetan õpetajaid karjääri- ja ettevõtluspädevuste lõimimisel ainetundidesse ning juhin arutelusid selle üle, kuidas üldpädevused toetavad õppijate teadlikke valikuid ja enesejuhtimist.

Uurimuslik tegevus ei piirdu üksikute projektidega, vaid on osa minu igapäevasest professionaalsest praktikast – katsetan uusi lähenemisi, analüüsin tulemusi ning jagan õpitut kolleegidega, toetades seeläbi kogu kooli õppiva organisatsioonina toimimist

5.1. Minu õpetamisoskuse analüüs ja arendamise plaan

Õpetamisoskuse analüüsimisel keskendun eelkõige õppijate kaasatusele, õpieesmärkide selgusele ja tagasiside mõjususele. Refleksiooni tulemusel olen seadnud eesmärgiks:

  • kasutada süsteemsemalt kujundavat hindamist ja õppijate eneseanalüüsi, sh enesehindamislehed, arutelud ja lühikesed refleksioonikirjeldused tunni lõpus; 

     

    🙂

    😐

    🙁

    Kas sain tänasest tunnist aru?

    ☐

    ☐

    ☐

    Kuidas ma tunnis kaasa töötasin?

    ☐

    ☐

    ☐

    Kuidas ma ennast praegu tunnen?

    ☐

    ☐

    ☐

    Tõend. HEV õpilase enesehindamine tunni lõpus
  • rakendada uurimuslikke ja projektipõhiseid õppemeetodeid, arvestades õppijate võimekust ja eripärasid, näiteks projektinädalate ja loovtööde kaudu, kus ülesanded, töömaht ja väljund on diferentseeritud ning toetavad nii HEV-õpilaste kui ka edasijõudnute arengut.

    Tõend. LÕK õpilase uurimus/mõistekaart

  • koguda ja analüüsida õppijate tagasisidet (suuline tagasiside, lühiküsitlused), et kohandada õppetegevusi ja metoodikat.

Arendusplaan hõlmab uute meetodite katsetamist tundides, nende mõju analüüsimist ning õpitust järelduste tegemist. Saadud kogemusi ja toimivaid lahendusi jagan ka kolleegidega nii arutelude kui praktiliste näidete kaudu.

5.2. Algatatud ja läbi viidud tegevused ning projektid 

Näide 1. Uurimuslikud ja projektipõhised õppetegevused koolis- Are Kooli loovtööde konverents

Eelmisel õppeaastal täitus minu ammune unistus korraldada Are Koolis oma loovtööde konverents. Olin selle algatuse eestvedaja, pidades mitme aasta jooksul läbirääkimisi kooli juhtkonnaga ning saavutades lõpuks kooli eelarves toetuse konverentsi läbiviimiseks (sh toitlustus ja auhinnafond). Minu eesmärk oli, et ka meie kooli õpilased kogeksid päris konverentsi ülesehitust, esinemiskultuuri ja akadeemilist tagasisidet.

Konverentsil osalesid välised hindajad – õppejuht ja naaberkoolide õpetajad –, et tagada neutraalne ja professionaalne hindamine. Juhendasid samal ajal seitset loovtööd ning mul on eriti hea meel, et kuus minu juhendatud õpilast pälvisid kooli konverentsil rahalise preemia. See kinnitas nii õpilaste kõrget taset kui ka konverentsi kvaliteeti ja vajalikkust. 2025/26 õa 2.loovtööde konverents toimub aprillis ja sel korral on 8 õpilasele juhendajaks, 2 neist on LÕK õppekavaga õpilased.

https://www.are.edu.ee/et/uudised/are-kooli-i-opilastoode-konverents-07052025

Näide 2. Algatatud ja läbi viidud tegevused ning projektid

Olen juba 12 aastat järjest olnud eestvedajaks kahele suurele ja kooliülest tähendust omavale projektinädalale: majandusnädalale oktoobris ja maailmanädalale jaanuaris. Koos oma hea sõbra ja kolleegi Leelo Lusikuga viime neid projektinädalaid läbi tandemina. Aastate jooksul on neist kujunenud Are Kooli oma nägu ja kindlad traditsioonid, mida ootavad nii õpilased kui õpetajad.

Tandemina töötades tunneme hästi teineteise tugevusi ja arengukohti ning vastutusvaldkonnad on selgelt jaotatud. Minu roll on olnud eelkõige ideede genereerimine, õppematerjalide ja vahendite hankimine, külalisesinejate leidmine ja nendega suhtlemine. Aastate jooksul on mul kujunenud lai koostöövõrgustik, kust ammutan uusi ideid, kontakte ja võimalusi. Jälgin järjepidevalt erinevate võrgustike infokirju ja pakkumisi ning valin sealt koolile sobivaimad ja sisukaimad lahendused.

Külalisesinejate kaasamine eeldab sageli pikka ja põhjalikku kirjavahetust, et täpsustada esinemise sisu, ajakava ja eesmärke. See nõuab järjepidevust, täpsust ja head suhtlemisoskust. Lisaks olen see, kes vajadusel koostab projekte rahastuse taotlemiseks ning pöördub julgelt ka kooli juhtkonna poole, kui projektide õnnestumiseks on vaja täiendavaid ressursse. Samuti kuulub minu vastutusvaldkonda loomingukonkursside korraldamine, tööde eksponeerimine ja kajastamine.

Projektinädalatesse on kaasatud kogu koolipere. Külalisesinejate ettekannetes, näitustel, töötubades ja väljasõitudes osalevad aktiivselt nii klassijuhatajad kui aineõpetajad, kes on alati valmis kaasa tulema ja vajadusel toetama. Näiteks viimasel maailmanädalal jaanuaris esinesid või viisid töötubasid läbi seitse väliskülalist, lisaks viis üks meie oma kooli õpilane oma loovtöö raames 6.–8. klassile keskkonnasäästliku töötoa riiete ületootmise teemal.

Tagasiside kõigilt osapooltelt – õpilastelt, külalisesinejatelt, õpetajatelt ja kooli juhtkonnalt – on olnud sel korral eriti positiivne. Kuigi selliste suurprojektide korraldamine on ajamahukas ja töörohke, korvab tulemuste mõju ja koolipere ühine kogemus tehtud pingutuse täielikult.

Algatasin ja viisin läbi projektipõhiseid õpitegevusi, kus õppijad uurisid päriselulisi teemasid (nt kogukond, väärtused, jätkusuutlikkus). Analüüsisin tegevuste mõju õppijate motivatsioonile ja õpitulemustele ning kohandasin õpetamist saadud järelduste põhjal.

Tõend: Külalisesinejad 12. maailmanädalal 

https://are.edu.ee/et/uudised/are-kooli-12maailmanadala-kulalisesinejad-tootoad

             Töötoad 12.maailmanädalal 

https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQA_OVQFeDYyRJsGpUCP0FvPAUP4Ng7F-fGQVjZDrda0VVI?e=uvDeHr

               Töötubade kirjeldused 12.maailmanädal 

https://www.are.edu.ee/et/uudised/12maailmanadala-tootoad


Näide 3. Koostöö ja arendustegevused kolleegidega koolis

Osalesin aktiivselt ning algatasin koolisiseseid arutelusid ja arendustegevusi, mille käigus analüüsisime õpetamispraktikaid ning katsetasime uusi õppemeetodeid. Uurimuslik lähenemine avaldus eelkõige ühistes refleksioonides, kogemuste vahetamises ja katsetatud praktikate mõtestamises.

Karjäärikoordinaatorina toetan õpetajaid üldpädevuste sidumisel karjääri- ja ettevõtlusõppega nende ainetundides, aidates näha seoseid õppeaine sisu, päriseluliste valikute ja tulevikuvõimaluste vahel. Lisaks kaasan kolleege majandusnädala ühistegevustesse ja -üritustesse, mis loovad võimaluse lõimida karjääri- ja ettevõtluspädevusi erinevate ainete kaudu ning tugevdavad koolisisest koostööd.

Tõend: Õpetajatele koostatud skeem karjääri ja ettevõtlusõppe ühisosast ja erinevustest

Näide 4.  Koostöö väljaspool kooli (laiem haridusvõrgustik) 
Olen osalenud ja panustanud projektides ning koostöös teise koolide ja organisatsioonidega (nt maailmahariduse ja lõimitud õppe projektid), kus tegevuste kavandamisel ja analüüsimisel lähtuti tõenduspõhisest lähenemisest ning refleksioonist.

Minu jaoks on südameasi maailmahariduse edendamine. Selleks kutsusin kooli UNESCO ühendkoolide esinduse, kes viisid läbi töötoad meie õpilastele ning tutvustasid ka õpetajatele UNESCO tegevusi, väärtusi ja koostöövõimalusi. Külastuse eesmärk oli avardada nii õpilaste kui kolleegide arusaama maailmaharidusest ning innustada neid nägema oma rolli globaalses ja vastutustundlikus maailmas.

Loodan, et külaliste vahetu kogemus ja inspireerivad näited aitasid panna silmad särama samamoodi, nagu see on juhtunud meil Leeloga maailmaharidust järjepidevalt edendades. Sellised kohtumised toetavad õpetajate motivatsiooni, loovad uusi koostööideid ning aitavad kinnistada maailmahariduse väärtusi kogu koolikultuuris.

Tõend: https://www.are.edu.ee/et/uudised/11mail-kulas-unesco-uhendkoolide-esindus

Näide 5. Tori valla pilootprojekt (2025–2027)

Tori vallas käivitati kolmeaastane pilootprojekt, milles osalevad kuue omavalitsuse sotsiaaltöötajad ja koolide tugimeeskonnad. Projekti eesmärk on kujundada ühtne, tõenduspõhine ja lapsekeskne koostöömudel, mis toetab peresid ning aitab ennetada ja lahendada lastega seotud muresid süsteemselt ja koostöiselt.

Are Kool osaleb pilootprojektis ning koolipoolseks partneriks olen mina koos direktoriga, olles seotud nii metoodiliste kokkulepete loomise kui ka praktilise rakendamisega kooli tasandil. Tegemist ei ole täiesti uue lähenemisega – sarnasel põhimõttel koostööd vanematega oleme Are Koolis praktiseerinud juba varasemalt –, kuid pilootprojekt võimaldas senised praktikad süstematiseerida, ühtlustada vallaüleselt ning siduda sotsiaalvaldkonnaga.

Kasutatav koostöömudel lähtub Signs of Safety põhimõtetest ja käsitleb organisatsiooni kui tervikut. Rõhk on pideval õppimisel, ühisel juhtimisel, sisulistel mõõdikutel, kus kokkulepitud protsessid ja dokumentatsioon toetavad igapäevast praktikat. Tugitegevused ei ole üksikute spetsialistide vastutus, vaid kogu meeskonna ühine tööviis.

Are Koolis rakendame probleemipõhist ja lahenduskeskset vestlusmudelit, mis keskendub kolmele põhiküsimusele: mis on mure, mis juba toimib hästi ja kuhu soovime jõuda. Vestluste toetamiseks kasutatakse skaalat 1–10, mis aitab muuta olukorra nähtavaks ja konkreetseks nii lapse, vanema kui ka spetsialistide jaoks. Oluline roll on küsimustel, mis toovad esile väikeseid edusamme ning aitavad kavandada järgmisi realistlikke samme.

Tööleht. https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQAC28FwLdppS7IjWecE2kjyAV_zV1gJ9DDfmbg2HeNYU3A?e=9G4Rlq

Mudeli rakendamine annab lapsele turvalise võimaluse oma kogemust ja arvamust väljendada, aitab vanemal paremini mõista lapse vaadet, toetab spetsialiste ühise keele ja sihi hoidmisel ja suurendab vanema valmisolekut muutusteks ja koostööks.

Pilootprojektis osalemine on tugevdanud Are Kooli tugisüsteemi järjepidevust ning suurendanud koostöö kvaliteeti pere ja kooli vahel. Samuti on see aidanud muuta lapse hääle nähtavamaks ning tõsta usaldust eri osapoolte vahel.

Foto: ,,Turvalisuse märgid" pilootprojekt 


6. Üldoskus: õppimisoskus - valib ja kohandab teadlikult tõhusaid õpistrateegiaid, et omandada uusi pädevusi, ning suudab eesmärgipäraselt juhtida õppimisega seotud motivatsiooni ja emotsioone.

Üldoskus: õppimisoskus

Õpetajana õpin igapäevaselt, sest haridusvaldkond ning minu õpetatavad ained – ajalugu ja ühiskonnaõpetus – arenevad pidevalt. Hoian end teadlikult kursis erialaste muutuste ja uuendustega, kasutades selleks professionaalseid võrgustikke ja kogukondi.

Olen Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Eesti Karjääriõpetajate Ühing ja Eesti HEV-koordinaatorite Ühing liige. Lisaks kuulun JA Eesti  ettevõtlusõpetajate selts listi ning UNESCO Ühendkoolide Võrgustikku, mille kaudu jõuavad minuni regulaarselt oluline info, uudised ja koolitused.

Nende võrgustike kaudu osalen koolitustel, loen erialaseid artikleid, kasutan uut õppevara ning osalen aruteludes, mis võimaldavad õppida paindlikult ja eesmärgipäraselt. Kolleegidega kogemuste jagamine toetab minu motivatsiooni ja professionaalset arengut – sageli aitavad teiste koolide õpetajate küsimused ja arutelud leida lahendusi ka minu enda töö jaoks. Selline teadlik ja järjepidev enesetäiendamine aitab mul olla ajaga kaasas ning kinnitab, et juhin oma õppimist sihipäraselt ja reflekteeritult.

Mida tähendab minu jaoks õppimisoskus

Õppimisoskus tähendab minu jaoks teadlikku ja eesmärgipärast õppimise juhtimist: sobivate õpistrateegiate valimist ja kohandamist vastavalt eesmärgile, ajaraamile ja õppesisule ning oskust juhtida õppimisega seotud motivatsiooni ja emotsioone. Mõistan, et täiskasvanud õppijana on enesejuhtimine, refleksioon ja emotsionaalne tasakaal uute pädevuste omandamisel keskse tähtsusega.

Tõend. Are Kooli tööle asudes on minu jaoks aastate jooksul toimunud märkimisväärne areng nii õpetamispraktikates kui ka käsitletavates teemavaldkondades. Minu töö ja vastutusvaldkonnad on ajas laienenud ning süvenenud, hõlmates lisaks aineõpetusele ka maailmahariduse, karjääriõppe, projektõppe ja koostöise kooliarenduse eestvedamist. See areng peegeldab minu õppimisoskuse kasvu, valmisolekut katsetada uusi lähenemisi ning oskust kohandada oma tööd vastavalt õppijate ja kooli vajadustele. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65076400/are-pohikoolis-alustas-tood-uus-ajaloo-ja-uhiskonnaopetuse-opetaja

Näide 1. Õpistrateegiate teadlik valik ja kohandamine

Uute pädevuste omandamisel (nt õpetamise ja õppimise uuendused, karjääriõpe, maailmaharidus) kasutan teadlikult erinevaid õpistrateegiaid: eesmärkide sõnastamist, õppesisu jaotamist etappideks, märkmete tegemist, refleksiooni ja õpitu rakendamist praktikas. Kohandan strateegiaid vastavalt sellele, kas õpin iseseisvalt, koolitusel või koostöös kolleegidega.

Samal ajal juhin teadlikult oma motivatsiooni, seades realistlikke eesmärke ja väärtustades õppimise protsessi, mitte ainult tulemust.

Tõend: Õppmispäeviku kasutamine. Kuna tegutsen korraga mitmes valdkonnas, pean oluliste tähelepanekute ja järelduste talletamiseks õppimispäevikut, et saaksin vajadusel kogetu juurde tagasi pöörduda ja tehtut teadlikult analüüsida.

Kuupäev

 

Kontekst (tund / projekt / koosolek)

 

Õpieesmärk (mida soovisin õppida või parandada)

 

Kasutatud õpistrateegiad

☐ eesmärkide seadmine ☐ etappideks jagamine ☐ refleksioon ☐ koostöine arutelu ☐ diferentseerimine

Mis toimis hästi?

 

Mis vajas kohandamist?

 

Mida õppisin enda õpetamisoskuse kohta?

 

Järgmised sammud

 

Näide 2. Õppimispäeviku pidamine trimestrite kaupa aitab luua ülevaate tehtust ning jätta sellest selge jälje, toetades teadlikku eneseanalüüsi, õpistrateegiate kasutamist ja õpitu rakendamist igapäevatöös. Tänaseks salvestan vaid iga trimestri lõpus Google Forms keskkonnas  täidetava kohustusliku õpetaja  analüüsi.

https://arekool-my.sharepoint.com/:w:/g/personal/marju_sepp_are_edu_ee/IQAYfEkK_RSpQZxK4eE4U1i-AZtkvCL0w-dh6oxHBtvj6_Q?e=F7DprK

Näide 3.  Motivatsiooni ja emotsioonide juhtimine õppimisel

Pingelisemates või ajamahukamates õppimisprotsessides (nt uute rollide võtmine, mahukad arendusülesanded) kasutan enesejuhtimise võtteid, et hoida motivatsiooni ja emotsionaalset tasakaalu. Planeerin õppimist ajaliselt, teen vahekokkuvõtteid ning kasutan refleksiooni, et märgata edusamme ja ennetada ülekoormust.

Seoses sellega, et Töötukassa karjäärinõustajaid on viimastel aastatel koondatud ning nende võimalused koolides alates uuest õppeaastast tegutseda on piiratud, on koolipoolse karjääriõppe roll muutunud järjest olulisemaks. Sellest lähtuvalt olen teadlikult panustanud oma arengusse karjääriõppe valdkonnas ning osalenud sisulistel karjääriõppe koolitustel.

Arvestades oma töökoormust ja õppimisstiili, sobivad mulle kõige paremini koolitused, mis võimaldavad õppida omas tempos ja ajas, mistõttu eelistan e-õppe vormis koolitusi. Kuna kooli rahalised võimalused on piiratud, on oluline ka see, et hetkel pakutakse karjääriõppe valdkonnas mitmeid tasuta ja kvaliteetseid koolitusi. Nende võimaluste kasutamiseks alustan veebruaris juba oma kolmandat karjääriõppe koolitust.

Tõend: 

Motivatsiooni ja emotsioonide juhtimine õppimisel tähendab minu jaoks eelkõige inimese märkamist õppija taga. Püüan luua tunnis turvalise ja toetava õhkkonna, kus eksimine on lubatud ja edusamme märgatakse. Oluliseks pean julgustamist, positiivset tagasisidet ja väikeste õnnestumiste esiletõstmist, sest just need aitavad õppijal uskuda endasse ja säilitada õppimisrõõmu ka siis, kui teekond ei ole lihtne.

7. Üldoskus: innovatsioonipädevus - läheneb raskustele  -probleemidele eri vaatenurkadest, otsib neile loovaid ja tõhusamaid lahendusi ning rakendab uudseid lähenemisviise, meetodeid ja materjale, olles valmis toime tulema ebakindluse ja eksimise võimalustega.

Lähen oma professionaalsele arengule teadlikult ja valikuliselt, hinnates kriitiliselt pakutavaid koolitusvõimalusi. Olen teinud põhjendatud otsuse loobuda koolitusest, mis ei pakkunud sisulist lisandväärtust ega sobitunud minu arenguvajadustega. Samuti ei tegele ma koolituste ega tööalase enesetäiendamisega puhkeajal, hoides teadlikult oma töö- ja eraelu tasakaalu ning enese heaolu.

Selline lähenemine võimaldab mul suunata oma aja ja energia tõhusatesse arengutegevustesse ning toetab jätkusuutlikku, reflekteeritud ja uuendusmeelset õpetajatööd.

Tõend: Noored Kooli koolitusest loobumine

Saatja: Marju Sepp <marju.sepp@are.edu.ee>
Saatmisaeg: kolmapäev, 19. november 2025 09:22
Adressaat: Pille Vaiksaar <pille.vaiksaar@are.edu.ee>
Teema: Vs: Mõtisklus koolitusest üldiselt ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste õpiringidest

Tere hommikut!

Soovin teavitada, et ei soovi edaspidi nimetatud koolitusel osaleda. Põhjendan oma otsust järgnevalt:

1.       1. Eeldan, et mind koheldakse kui haritud täiskasvanut, kes suudab mõista põhimõtteid ilma korduvate mänguliste tegevusteta. Näiteks kahe esimese õppepäeva jooksul käsitletud teemad (verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine) on minu jaoks juba tuttavad. Põhimõtteliselt 4 tunni jooksul pidime selgeks saama, et pole mõtet oletada, mida teine tunneb. Eelmise korra ainus säravam hetk oli siis, kui järjekordse omavahelises suhtlusringis saime kolleegi suhtestaatuse kohta infot.  See nn Johari akna teema on minu igapäevases töös ja õpetamises juba ammu tuttav (7. kl inimeseõpetus)

2. Ebamugavaks muutus olukord, kus kolleegi arvamus kutsuti korrale, kuigi see oli asjalik ja seotud tööpraktikaga. Selline lähenemine ei toeta avatud arutelu.

 

3. Selliste kohustuslike ja pikemaajaliste koolituste järel tunnen end pigem demotiveerituna. Usun, et koolitus peaks tõstma teadlikkust ja motivatsiooni, mitte piirama vabadust ega raiskama aega.

 

4. Olen veendunud, et sellistel teemadel on oluline rääkida, kuid eelistaksin koolitusi, mida viivad läbi kogenud praktikud, kes pakuvad konkreetseid lahendusi ja tööriistu. Koolitus peaks olema inspireeriv, analüütiline ja praktiline.

 

5. Mõistan, et mõnele kolleegile võib selline koolitus olla kasulik, kuid minu kogemuse ja töökoormuse juures ei näe ma sellel lisandväärtust.

 

6. Ja veel - isikliku heaolu huvides vähendan peale tööpäeva lõppu edaspidi kooliga seotud teavituste hulka, et säilitada töö- ja puhkeaja tasakaal ning rahulikum uni.

Ettepanek edaspidiseks:
Kui koolitusi planeeritakse, soovitan kaaluda formaati, kus sisu on praktiline ja teaduspõhine ning koolitaja jagab oma kogemusi koos konkreetsete lahendustega, kus pakutakse koheseid tööriistu, mida saab kasutada. Sellised koolitused oleksid minu hinnangul tõhusamad ja motiveerivamad.

 

 

 

Parimat soovides

Marju Sepp

Are Kool

HEV koordinaator

Sotsiaalainete õpetaja


Direktori vastus: 

Tere Marju!

Suur tänu põhjaliku analüüsi ja tagasiside eest. Arvestan, et sa sellel koolitusel rohkem enam ei osale.  Püüame sinu asjakohaste ettepanekutega arvestada tulevasi koolitusi kavandades.

 

Punkt 6: Mõistan sind! Sul ongi õigus ennast tööalasest infost välja lülitada peale tööpäeva lõppu. Julgustan sind - ei peaks isegi mitte vähendama vaid enda jaoks selle infovoo töövälisel ajal peatama. Mina isiklikult küll ei oota, et sa avad asutuse ametliku e-posti ja loed kirju, mis saabuvad töövälisel ajal. Nendele ei pea ka vastama töövälisel ajal! Ilmselt on ka sotsiaalmeedia suhtluskanalitele võimalik panna peale pidur (sh lastevanematega suhtluseks), et olla teatud ajal täiesti vaba infovoost ja taastuda. Ja keegi ei peaks ka pahandama või pettunud olema (k.a mina) kui sa vabal ajal ka telefonile ei vasta. Nii e t- reguleeri infovoogu kindlasti, see on hea tervise üks alustalasid, nagu ka pingevaba uni!

 

 

Heade soovidega

 

Pille Vaiksaar

Are Kooli direktor

Tel 53482 880

Mida tähendab minu jaoks innovatsioonipädevus

Innovatsioonipädevus tähendab minu jaoks valmisolekut märgata õpetamis- ja õppimisprotsessis esinevaid kitsaskohti, analüüsida neid eri vaatenurkadest ning katsetada uusi lahendusi ka olukordades, kus tulemus ei ole ette teada. Väärtustan katsetamist, refleksiooni ja vigadest õppimist kui professionaalse arengu loomulikku osa.

Näide 1. Probleemide lahendamine eri vaatenurkadest

Õppetöös ette tulevate raskuste (nt õppijate madal motivatsioon, erinevad võimekused, piiratud ressursid) lahendamisel analüüsin olukorda õppija, õpetaja ja organisatsiooni vaatenurgast. Otsin lahendusi, mis ühendavad ainealase sisu, õppijate huvid ja koostöövõimalused (nt projektipõhine õpe, lõimitud teemad, paindlikud õppemeetodid).

Rakendan uusi lähenemisviise ka siis, kui see eeldab seniste töövõtete ümbermõtestamist.

Õpilastele sageli vähem huvitava teema saab muuta põnevamaks läbi lõimitud ja koostöise õppimise. Koostöös geograafiaõpetaja Leeloga viime läbi ühiseid õppetegevusi, käsitledes nii ajaloos kui ka geograafias teemat maadeavastused – mõlemas aines erinevast vaatenurgast. Oleme kujundanud teema ühiseks projektiks, mida viime läbi samaaegselt ning osaliselt ka ühistunnina. Selline lähenemine aitab õpilastel näha ainetevahelisi seoseid, süvendab arusaamist ning muudab õppimise elavamaks ja tähenduslikumaks.

Projektitöö käigus saab iga õpilane valida endale sobiva ülesande vastavalt oma võimekusele ja huvidele. Mõni täidab ja värvib kontuurkaarti, teine uurib maadeavastajate elulugu, kolmas koostab mõistekaardi Euroopasse toodud toidukultuuridest või muudest uutest teadmistest, keegi esitleb teemat suuliselt, keegi koostab mõistete kohta ristsõna. Selline diferentseeritud lähenemine toetab õppijate motivatsiooni ning võimaldab igal õpilasel panustada ja kogeda eduelamust.

Tõend: 


Probleemide lahendamisel teen tihedat koostööd sotsiaalpedagoog Kärt Pähkliga, lähtudes põhimõttest, et iga olukorda tuleb vaadelda mitmest vaatenurgast. Klassijuhatajana püüan probleemi esmalt lahendada iseseisvalt – vestlen õpilasega, püüan mõista olukorra tõsidust ja tagamaid ning vajadusel kaasan ka lapsevanema.

Kui olukord seda nõuab, suuname õpilase ka psühholoogi vastuvõtule. Kuna koolis ei ole oma psühholoogi ning tasuta teenuste järjekorrad on pikad, on kool või vald valmis vajadusel tasulise teenuse osaliselt või täielikult katma, et laps saaks õigeaegset tuge.

Kui esmane sekkumine ei ole piisav, kaasame sotsiaalpedagoogi, kes rakendab oma erialaseid meetodeid ja toetab last sobivate sekkumiste kaudu. Enamasti on selline koostöine lähenemine tulemuslik. Kui aga probleem püsib või süveneb, kaasame täiendavalt Tori valla lastekaitse või suuname õpilase edasi Pärnusse vastavatesse teraapiatesse. Selline järkjärguline ja koostöine tegutsemine aitab leida lapsele sobivaima toe ning hoida tema arengu ja heaolu fookuses.

Tõend: Kirjavahetus lapsevanemaga psühholoogi teenuse kasutamise kohta. 


Näide 2.  Uudsete meetodite ja materjalide katsetamine

Olen katsetanud ja rakendanud oma õpetamises uudseid meetodeid ja materjale (nt digivahendite kasutamine, loovad ülesanded, uurimuslikud ja projektipõhised tegevused), analüüsides nende mõju õppijate kaasatusele ja õpitulemustele. Olen valmis tunnistama katsetuste ebaõnnestumisi ning kohandama tegevusi saadud kogemuste põhjal.

Üks positiivne näide., mis pole küll uudne meetod. 9. klassis, näiteks teemade „Konfliktid ja sõjakolded pärast Teist maailmasõda“ käsitlemisel, kasutan rühmatöö ja vastastikuse õpetamise meetodit. Iga rühm saab uurimiseks konkreetse teema, mille nad õpivad iseseisvalt selgeks ning valmistavad selle põhjal ette esitluse klassikaaslastele. Õpilased õpetavad oma teemat teistele, samal ajal kui kõik klassikaaslased täidavad vastava töölehe.

Õppijatel on kogu protsessi vältel võimalus esitada „õpetajatele“ täpsustavaid küsimusi, mis toetab arusaamise süvenemist ja aktiivset osalemist. Minu roll on juhendada ja toetada õpilasi kõrvalt ning hinnata nii rühmatöö protsessi kui ka lõpptulemust. Teema lõpetab kõiki käsitletud alateemasid hõlmav test.

Tagasiside ja õpitulemuste põhjal näen, et selline lähenemine toetab õppijate kaasatust – kõigil on võimalus aktiivselt kaasa töötada, vastutust võtta ning kogeda eduelamust nii õppija kui õpetaja rollis.


Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo põhikooli lõpueksamil on oluline osa arutlusel etteantud teemal, mis eeldab teadlikku harjutamist ja oskuse kujundamist. Arutlusoskust ei saa omandada iseenesest – seda tuleb järjepidevalt õppida ja praktiseerida.


Varasemalt olen andnud arutluste kirjutamist ka kodutööna, kuid tänaseks ei ole see enam alati võimalik, kuna õpilased kasutavad oskuslikult tehisintellekti abi. Seetõttu viin arutlusülesanded läbi tunnis kohapeal, mis võtab sageli märkimisväärse osa õppetunnist. Pean seda siiski vajalikuks, sest ainult nii saan olla kindel, et õpilane arendab oma mõtlemis-, argumenteerimis- ja väljendusoskust iseseisvalt.

Kuigi see nõuab ajaliselt rohkem pingutust, on arutlusoskuse teadlik õpetamine vältimatu, et õpilased oleksid eksamiks ja edasiseks õpiteeks paremini ette valmistatud.

Viide: https://projektid.edu.ee/spaces/THO/pages/312181925/P%C3%B5hikoolieksamid+2026?preview=/312181925/313817807/%C3%9Chiskonna%C3%B5petuse%20p%C3%B5hikooli%20l%C3%B5pueksami%20eristuskiri%202026.pdf

Näide 3. Refleksioon katsetamisest ja ebaõnnestumistest õppimisest

Üheks suurimaks tagasilöökide allikaks on olnud kokkulepitud meetmete järgimine ümarlaudade järel. Tugimeeskonna juhina osalen sageli koostöistes kohtumistes, kus on kaasatud lapsevanem, õpilane, kooli tugimeeskond ning vajadusel ka valla lastekaitse spetsialist või Rajaleidja esindaja. Kohtumistel lepime koos lapsevanemaga kokku konkreetsed sammud ja toetavad meetmed, millega lapsevanem on kohtumise hetkel nõus.

Paraku on ette tulnud olukordi, kus juba järgmisel päeval kokkulepitut ei järgita. See tekitab kurbust ja pettumust, sest sageli on selliste kohtumiste nimel panustatud palju – õhtusel ajal, peale tööpäeva, pühendavad mitmed õpetajad ja spetsialistid poolteist tundi, et leida lapsele parim võimalik lahendus. Kui kokkuleppeid täidavad vaid õpetajad, tekib paratamatult lootusetuse tunne. Kahjuks on selliseid juhtumeid praegusel hetkel mitmeid.

Just sellistel hetkedel on minu jaoks oluline teadlikult juhtida oma emotsioone ja mitte alla anda. Annan endale aega pettumuse mõtestamiseks ning seejärel liigun edasi küsimusega: kuidas toetada õpilast sellest hoolimata? Mõtleme koos meeskonnaga läbi, milliseid täiendavaid või alternatiivseid meetmeid saaks kasutada ning kuidas hoida õpilase õpitee võimalikult stabiilne ka siis, kui täiskasvanute koostöö ei ole alati järjepidev.

See kogemus on õpetanud mulle, et motivatsiooni ja emotsioonide juhtimine ei tähenda raskuste puudumist, vaid oskust keerulistes olukordades uuesti suunda seada ja jääda lapse poolele, ka siis, kui see on emotsionaalselt väga kurnav.

Püüan probleemide lahendamisel leida lahendusi, mis oleksid mõistlikud ja säästaksid ka õpetajate aega ning väldiksid põhjendamatut lisakoormust. Näiteks on üks noormees õppinud käesoleval õppeaastal juba kolmandat aastat 7. klassis ning eelmisel õppeaastal lõpetas ta poole aasta pealt koolis käimise. Käesoleval õppeaastal esitas lapsevanem avalduse koduõppele üleminekuks.

Koduõppe rakendamisel oleks tulnud koostada individuaalne õppekava kõigis ainetes. Koostöös kooli juhtkonnaga otsustasime siiski, et järele vastamise kohustus rakendub vaid nendes ainetes, milles olid I trimestri lõpus puudulikud hinded, ning sama põhimõte kehtib ka II ja III trimestril. Ainetes, milles õpilasel olid eelmisel õppeaastal positiivsed trimestrihinded, kanti need trimestri lõpus tunnistusele üle. Selline lähenemine võimaldas suunata õpetajate töömahu eelkõige vajalikele ainetele.

Praktika näitab siiski, et ka see toetusmeede ei ole alati piisav. Kuigi see säästab mõningal määral õpetajate aega, on I trimestri lõpuks jäänud mitmed hinded vastamata ning II trimestril ei ole õpilane individuaalsest õppekavast järjepidevalt kinni pidanud. Seetõttu olen võtnud ühendust lapsevanemaga, rõhutades tema vastutust kokkulepete täitmise eest. Kui olukord ei parane, on koolil õppenõukogu kaudu õigus koduõpe lõpetada.

Näide: